/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2015/12/15/11996413t1hf1e7.jpg)
Toiduannetajad kinkisid vaesuses peredele magusad jõulud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi Rimi külastajad poetasid reedel ja laupäeval toidupanga annetuskorvi üle 800 kilo toitu, mis jõuab lähiajal kohalikele puuduses elavatele peredele. Lõviosa annetustest maitseb lähenevate pühade tõttu magus.
Pensionär Niina Paap pani korjanduskarpi 5 eurot, jättes toidupanga inimeste otsustada, mida vähekindlustatud lastega pered kõige rohkem vajavad.
"Mul on pensionärina raha vähe, aga usun, et ka 5 eurost on natukene abi. Olen kogu aeg elanud deviisiga, et tehes teistele inimestele head, muutud ka ise paremaks. Olen seda ka oma lastele õpetanud: olgu külmik endal tühi, aga abivajajat peab aitama," rääkis Paap.
Ilus komme
Ka Mesikäpa kommid annetuskorvi jätnud Maret Kalda leidis, et abivajajaid on tarvis toetada. "Leian, et see on ilus komme. Pühade ajal ootavad lapsed kõige rohkem magusat, aga muul ajal olen annetanud tavapärast toidukaupa," ütles ta.
Kalda on aidanud toidupanka ka vabatahtlikuna, sidudes võimaluse korral toidukogumispäevadeks ette punase põlle, et jagada kauplusekülastajatele infot ja võtta vastu teiste annetusi.
Jõhvi põhikooli õpilane Aleksandra Kittel ostis samuti kommi, sest need kuluvad tema sõnul pühade ajal ära. "Mul on vaesuses elavatest peredest kahju ja usun, et maiustused toovad rõõmu."
Jõhvi toidupanga koordinaator Kaia Kaldvee ütles, et iga inimene panustab oma võimaluste kohaselt. Oli nii neid, kes andsid vabatahtlike kätte pisikese šokolaadi, kui ka inimesi, kes loovutasid heategevuseks korvitäie toidukraami.
"Seekordne kampaania läks väga hästi. Reedel saime kolme esimese tunniga sama palju toidukaupa kui tavaliselt ühe päevaga. Kuigi kulutused on praegu tavapärasest suuremad, tahetakse enne jõule rohkem head teha. Ja ostjad on juba meiega harjunud. Enam ei pea eriti seletama, miks me siin oleme."
Kaalutud ja sorteeritud
Kokku annetati Jõhvis kahe toidukogumispäevaga 807 kilo. Eile pärastlõunaks oli kõik kaalutud ja sorteeritud. Jõhvist ja ümberkaudsetest omavalitsustest tulnud nimekirjade põhjal komplekteeritakse lähiajal 300 toidupakki. "Annetatud raha eest ostame ise, tavaliselt maiusi ja hommikuhelbeid," kommenteeris Kaldvee.
Kuigi seegi kord annetati koguseliselt kõige rohkem kuivaineid − 112 kilo −, tulid ka magusakogused muljetavaldavad: 82 kilo suhkrut, ligi 65 kilo küpsiseid, 57 kilo moose, mett ja kompotte, 54 kilo mahlu, siirupeid ja limonaadi ning 34 kilo maiustusi, šokolaadi ja komme.
"Vabatahtlikena käivad meil abis Jõhvi puuetega inimeste päevakeskuse noored ning Virumaa nõustamis- ja aktiviseerimiskeskuse töötajad. Samuti inimesed, kes vastavad üle-eestilisele üleskutsele ja võtavad meiega ise ühendust. Enamasti on tegemist kas koolilaste või tudengitega, kellel on vaja teha vabatahtliku töö praktikat. Ühes vahetuses piisab 3-4 inimesest," selgitas Kaldvee.
Üle Eesti osales toidukogumispäevadel umbes 750 vabatahtlikku.
"Jõulukuine toidukogumine on kõigile toidupankadele ning meie sõpradele-toetajatele aastat lõpetav ühine pingutus − vaid üheskoos on võimalik see ära teha. Eri kaubanduskettide kauplused on avanud meile oma uksed, head inimesed ostavad kauba, mille me saame puuduses elavatele peredele edasi jagada, vabatahtlikud kingivad meile oma aega ning annetajatele rohkelt tänusõnu," ütles toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson.
Ta rõõmustas, et toidukogumispäevadest on saanud populaarne heategevusaktsioon, kus osaletakse meelsasti ning mille järgi isegi valitakse juba kauplusi, kuhu neil päevil sisseoste tegema minna.
Sel korral osales kampaanias 39 poodi 19 linnas. Ida-Virumaal koguti toitu veel Narva Prisma kaupluses.
Toidukogumispäevade näol on tegemist Eesti toidupankade töös erandliku aktsiooniga, mille kestel pakutakse just eraisikutele võimalust kohaliku toidupanga tööd toetada. Tavaliselt teevad toidupangad tööd selle nimel, et päästa äraviskamisest võimalikult palju head toidukaupa − koostööd tehakse kaupluste, hulgiettevõtete, toidutootjate ja talumeestega, selgitas Hendrikson.