Paul Keresest sai Narva vaatamisväärsus
8. jaanuar 2016, 22:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tähistasid narvalased mälestusmärgi avamisega oma kaasmaalase, kuulsa malemeistri Paul Kerese 100. sünniaastapäeva. Paljud monumendi avamisele tulnud linlased ei kartnud külmagi saada ning istusid proksist malemeistri vastas olevale tühjale metallist toolile.
Narvast pärit Paul Kerese mälestusmärk avati eile keskpäeval, mil väljas paukus käre pakane. Mängis puhkpilliorkester, muusikute huuled ja sõrmed ähvardasid ära külmuda, malehuvilised aga võtsid külmast hoolimata kordamööda istet pronksist toolil kuulsa maletaja vastas.
Paul Keres sündis Narvas 7. jaanuaril 1916. aastal. Mälestusmärk paigaldati tema isakodu lähedale, kuid hoone ise hävis sõja ajal. Ent suurema osa oma teadlikust elust − alates kuuendast eluaastast − maletaja oma kodulinnaga enam seotud ei olnud.
Tegid idee teoks
Eile toimunud avamistseremoonial tuletati kohalviibinutele meelde, et idee püstitada Paul Keresele mälestusmärk sündis Narvas juba ligikaudu kümme aastat tagasi, kuid selleks ka tegelikult midagi tegema hakati alles kahe aasta eest. Selleks ajaks oli juba käibelt kadunud Eesti viiekroonine rahatäht, mis inimestele seda kuulsat narvalast üldse kuidagigi meenutas.
Üks mälestusmärgi paigaldamise idee algatajatest ja sponsoritest, Narva ettevõtja Aleksandr Brokk rääkis, et pärast 2013. aasta kohalikke valimisi hakkasid nad ühes Narva linnavolikogu liikme Vladimir Butuzoviga selle küsimusega tegelema. Saanud üleüldise toetuse, korraldasid nad loomekonkursi ning valisid välja kuulsa skulptori Aivar Simsoni eskiisi.
"Ma kujutasin algusest peale ette just sellist mälestusmärki, nagu me siin praegu näeme. See on elutruu kuju, mingeid abstraktsioone me vastu ei võtnud," rääkis Brokk, kes on ka ise malest innustunud ning unistas juba algusest peale mitte lihtsalt skulptuurist, vaid ka võimalusest suurmeistriga ühe mängulaua taga istuda.
Monument läks maksma umbes 80 000 eurot, mitte 100 000, nagu alguses arvestati. Ligikaudu poole sellest summast andis Brokk ise − nii eraisikuna kui ka oma ettevõtete omanikuna. Toetasid ka kultuuriministeerium ja Narva linn. Idee edukaks elluviimiseks loodi sihtasutus Kerese Mälestusmärk, mis jätkab tööd ka 2016. aastal. "Kõik ei ole veel päris valmis: videokaamerad on paigaldamata, haljastus tegemata..." selgitas Brokk.
Originaaliga sarnane
Narva maleringkondades tuttav malefanaatik Leonid Belov oli eile üks paljudest mälestusmärgi avamisele tulnud linlastest. Keres oli talle nooruspõlves peaaegu kui ebajumal. 1970. aastatel käis Belov Narvast Tallinnas rahvusvahelistel turniiridel ning tegeles seal peale male ka suurmeistrite autogrammide kogumisega. Kerese autogramm on tal erilise au sees.
Belovi sõnul on pronksist skulptuur tõelise Paul Keresega tõepoolest väga sarnane − just selline, nagu ta on paljudele meelde jäänud. "On küll tema moodi, jah..." sõnas ta.
"Keres oli väga kultuurne inimene. Malemaailma kuuluvad inimesed pidasid temast sügavalt lugu, sest ehkki ta elas Nõukogude Liidus, erines ta siiski paljudest. Ta käis alati hästi riides, käitus viisakalt ja oli heatahtlik. Temas oli midagi aristokraatlikku," rääkis Leonid Belov, kes teab kuulsast kaasmaalasest nii mõndagi ning kinnitas, et malemeister ei suhtunud noortesse iialgi üleolevalt. "Ma mäletan, et kui olin 25aastane, siis passisin Kerest, kui ta juba turniirisaali minemas oli. Ma astusin talle ligi ning ta andis mulle meelsasti autogrammi."
Aleksandr Broki sõnul on see mälestusmärk eelkõige austusavaldus Narvas sündinud kuulsale inimesele.
"Me teame Narvas Kerese tänavat, kuid vähe on jäänud neid inimesi, kes ka Keresest endast kuigi palju teaks. Nüüd aga näevad kõik seda mälestusmärki ning saavad teada, kes Paul Keres oli [mälestusmärgi kõrvale paigaldati infotahvel − I.S.]. On näha, et mälestusmärk meeldib inimestele, ning mul on selle üle väga hea meel," kommenteeris Brokk rahulolevalt.