18. jaanuar 2016, 14:12
Ida-Virumaa automüük vähenes teist aastat järjest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uute autode müüki peavad paljud spetsialistid majanduse ja elanike tulevikuootuste uurimisel võtmeelemendiks. Ebakindlus homse päeva ees tähendab, et paljud ei võta riski maksta järgmised viis aastat liisingut. Möödunud aasta lõppes Eestis 3protsendise ja Ida-Virumaal 7protsendise langusega uute sõiduautode turul. Üle riigi kasvas jõudsalt tervelt 18 protsendi võrra tarbesõidukite müük, aga meie maakonnas see hoopis vähenes tuntavalt.
Paljude arvates ei maksa 3protsendist langust ületähtsustada. Tuletagem meelde ametisõidukite käibemaksumuutust, mis tegi 2014. aasta sügise automüügis põletavkuumaks ja arvati, et 2015. aasta müük selle tõttu rohkem kängub. Ida-Virumaa tulemused on aga natuke omaette teema. "Rohkem kui teised maakonnad oleme meie suure maailma nafta ja teiste energiakandjate hinnamängus sees põlevkivienergeetika tõttu," ütles Moller Auto Viru juhataja Ilmar Aun. "Lisame sinna juurde veel idanaabrilt tulevad signaalid, mille inforuumis on siin piirkonnas väga palju elanikke, ja kokkuvõttes läks aasta isegi hästi," arvas ta.
"Kohalikke firmasid, mis tarbesõidukeid vajavad, on vähemaks jäänud. Osal on raskusi idaäri kängumise tõttu ja osa firmade peakontorid korraldavad hankeid pealinnas," ütles tarbesõidukite turu suurt tagasilangust kommenteerides üht selle äri Eesti esikaubamärki Peugeot'd müüva Mariine Auto Jõhvi juhataja Marek Pahhomov.
Ostjad muutuvad
Väikesele tagasilangusele vaatamata naudivad üleriigilises statistikas märgatavat tõusu väikekeskklassi ja väikeste linnamaasturite sektor. Seda just ennekõike keskmiste ja suurte maasturite arvelt. "Ostjad on muutunud ratsionaalseks ja meie müügihitid olid Škoda Fabia ja Octavia, aga suure maasturi Toaregi vastu huvi puudus. Ja ka uue Passati vastu on huvi vähene. Eks oma osa on võib-olla diiselautodel," ütles Ilmar Aun. "Paistab, et siinne ostja, kes autot natuke ka uhkuseasjana võtab, soetab Honda CR-V."
"CR-V müüs tõesti hästi. Honda on väike firma ja mudeleid on vähe. Seda enam on hea meel, et CR-V on jätkuvalt populaarne," ütles Agdeck-Auto Jõhvi esinduse juhataja Toivo Loide. "Kuna aasta alguses müüsime salongi remonditööde tõttu mitu kuud autosid lahtise taeva all ja meie tulevikulootused HR-V ja Jazz tulid müüki sügisel, võib aastaga rahule jääda."
Ka konkurendid ei maganud. Eesti megahitti ja müüdavamat automudelit Nissan Qashqaid Ida-Virumaal uuena osta ei saa, kuid kellel huvi, see tegi ostu kuskil mujal. "Aga tundub, et Opel Mokka on siin väikeste linnamaasturite klassis tugevamaks konkurendiks tõusmas," ütles Toivo Loide.
Kaks võrdset, kolmas üllataja
Aastaid on maakonna esiautomargi tiitli pärast võidelnud Honda ja Škoda. Möödunud aasta aga lõpetati ühel pulgal: mõlemat müüdi 121 tükki. CR-V fenomeni, mis andis Honda tulemusse lõviosa ja kestab juba teist aastakümmet, on püütud igamoodi seletada, aga pädevat vastust ei ole leitud. Inimestele see lihtsalt meeldib. Ja punkt. "Škoda on ratsionaalne valik, mis autoostmisel järjest tähtsamaks muutub. Samuti on meie põhilised müügiartiklid Ocavia ja Fabia veel piisavalt uued mudelid. Samas aga nende kahe vahel olev Rapid ei ole nii hästi omaks võetud, kui oleks arvanud," ütles Ilmar Aun Moller Auto Virust.
Kes jääb kolmandaks? Seni on sellele kohale pretendeerinud Volkswagen, Kia ja Peugeot. Möödunud aastal aga üllatas Opel. 90 müüdud sõiduautot lõi pika puuga tavaliselt esikolmikusse pürgivaid marke. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka tulemus, kui klassikuid parafraseerida," ütles OÜ Autoesindus tegevjuht Aare Lember. "Oleme Opelit müünud üle kümne aasta ja usun, et ei ole klientide usaldust kuritarvitanud." Tõepoolest, autot ei olegi eriti raske müüa, aga kuidas on järelteenindusega? Põhiküsimus on see, kuidas muuta kliendid margitruudeks ja vabatahtlikeks reklaamiinimesteks. "Ka Opel ise on teinud oma brändi positsiooni kindlustamiseks jõulisi samme. Vaja on õiget toodet, õiget hinda ja õiget kvaliteeti. Opeli puhul on see kõik paigas," rääkis Aare Lember. "Opel on panustanud kõvasti uute atraktiivsete autode väljatoomisesse ning tulekul on mitu uut mudelit. Usume, et suudame üllatada ka tulevikus."
Mida toob tulevik
Mingit suuremat tõusu keegi automüüjatest sel aastal ette ei näe. "Inimesed on muutunud järjest ratsionaalsemaks ja mõeldakse hoolega, kas suudetakse järgnevatel aastatel iga kuu liisingut maksta," ütles Ilmar Aun. "Teame, et madalate energiahindade tõttu ei lähe meie maakonna suurematel ettevõtetel just ülearu hästi. See tekitab potentsiaalses ostjas, olgu ta eraisik või firma, ebakindlust," lausus Toivo Loide.
Automüüjad omalt poolt on viimastel aastatel otsinud võimalusi vähendada kliendi kulutusi soodsate liisinguprotsentide, allahindluse ja tasuta lisavarustuse näol, aga samas kipuvad tõusma autode hinnad. "Praegu enam paljalt rattaid ja rooli keegi ei müü. Juba euronõuded sätestavad, missugune ohutusvarustus autol peab olema. See aga on autod 20 aasta taguse ajaga võrreldes kallimaks muutnud," sõnas Ilmar Aun.
Eesti ostja ei ole üldjuhul ohutusvarustuse fänn. Ikka mõeldakse, et minuga midagi ei juhtu. "Väga harva uuritakse turvapatjade arvu või seda, millised juhiabisüsteemid on autos olemas. Hoopis tähtsamad on ostjatele mugavusvidinad ja kütusekulu," kinnitavad automüüjad. Ennekõike huvitab hind. "Valik tehakse madalama lõpphinna järgi, kuigi pisut kallim konkurent on paremini varustatud. Samas varustuses oleks ostetav auto isegi konkurendist kallim, aga kuna ostetakse hinna järgi, siis ollakse valmis järeleandmisi tegema," rääkis Toivo Loide.
Erilist müügikasvu lähiajal ükski müüja ei prognoosi. Pigem väikest langust. Markide ja mudelite eelistamises võib küll tulla muutusi. Loevad hind ja mudeli atraktiivsus. Viimane aga on asi, mille tekkimine on tõeline vaimne raketiteadus. Alati püütakse uut mudelit turule tuues seda ära tabada, aga vahel õnnestub see ülihästi ja teinekord äpardutakse kapitaalselt.