"Milline töö on selle taga! Milline töö!"

Millisest muusikalist on katkend pärit? "Hallo, Dollyst!" muidugi. Foto: Matti Kämärä

Tahate objektiivset hinnangut reede õhtul Tammiku rahvamajas etendunud toilakate lavastuse kohta "Muusikal kutsub teid taas"? Siin see on, öelduna lauluõpetaja Kersti Pärnametsa suu läbi: "Ma nautisin iga hetke! Vapustav!"

Kersti Pärnamets ei kiida midagi, mis pole kiitmist väärt. Üle poole sajandi Jõhvi laululapsi koolitanud, oskab ta hinnata mitte ainult seda, mis lava pealt paistab, vaid ka lavatagust tööd. "Milline töö on selle taga! Milline töö!" vangutas ta tunnustavalt pead, kui etendus oli lõppenud ning aplaus vaibunud.

Lukul suu kinni

Aga alustame algusest.

Millega algab üks etendus? Lavataguse saginaga muidugi. Kuigi toilakate päralt olid laupäeval kõik Tammiku rahvamaja abiruumid ja kuigi esinejaid oli 66 − tunduvalt rohkem kui näiteks Mart Sanderi rahvusooperis Estonia lavastatud operetis "Savoy ball" −, oli lava taga saginat vähe.

Millest see räägib? Räägib sellest, et lavastus on lavale minekuks küps, seda enam, et enne Tammiku rahvamajas üles astumist on antud juba kaks etendust.

Aga väike sagin − see käib alati asja juurde.

"Kui sa veel paar pistet teed, ei saa ma üldse hingata," kostab Anu Pungas, kellele õmmeldakse mõned minutid enne lavale minekut kleiti selga.

Vähemalt nii see paistab. Tegelikult võetakse niidi ja nõelaga kasutusele ettevaatusabinõud, et Anu laval kleiti ei kaotaks, ning õmmeldakse streikiva luku suu kinni.

Samas on Anu väga rahulik.

Rahulik, vaatamata streikivale kleidilukule?

Ei, vaatamata sellele, et tema ongi selle muusikalietenduse lavastaja.

Korgid korras?

"Kuhu helitehnik läks?" tahab Tammiku rahvamaja juhataja Heli Vähk käigupealt teada.

Kolme aasta eest, kui Toila muusikaliseltsing oma esimese suurepärase lavastusega Tammikus esietenduseni jõudis, jäi helitehnika keset etendust vait, sest ülepinge lõi korgid välja ning elekter tegi vehkat.

Aga sellest kujunes etenduse kulminatsioonipunkt, sest lavaseltskond jätkas publiku toetava plaksutamise saatel ning professionaalide kombel laulmist, nii et silm ka ei pilkunud.

Heli, kuidas seekord läheb? Korgid korras?

"Korras," kostab Heli veendunult.

Küll aga pole korras Toila gümnaasiumi majandusjuhataja Mait Põdra hääl ja Mait räägib seetõttu häält säästes lava taga vaid sosinal.

Tal on  lavastuses tähtis osa − tema täita on numbrite vahel sõnaline roll. Aga kuidas sa seda täidad, kui hääl iga hetk valmis vehkat tegema nagu kolme aasta eest elekter?

"Kui läeb libedalt, kui läeb libedalt," kostab siin-seal esinejaid omaette ümisemas tuntud viisijuppi muusikalist "Minu veetlev leedi".

Ja nii läkski − kõik läks laval libedalt ning publiku tunnustavate hõigete ja aplausi saatel.

Ja Anule jäi kleit selga ja Mait rääkis laval, nagu polekski tal häälega olnud probleeme.

66pealine muusikalimeeskond − mudilased, gümnaasiumiõpilased, Toila kooli õpetajad ja lastevanemad  − säras, nagu suudab särada vaid see meeskond, kes astub ühte jalga.

Külmakambrisse jahtuma

Anu, kes kuulas kava kokku panekuks sadu ja sadu fonogramme ning vaatas kümneid ja kümneid videoid... Anu, kelle koreograafia läheneb profitööle... Anu, kes lükkis kavva laulud ühest Shermani muusikalist, mida pole Eestis kunagi lavastatudki...

Anu, kes tegi sügisest saati proove ning võttis linti laulud ja tantsud, et esinejad saaksid ka kodus harjutada... Anu, kes kaasas muusikaliseltskonda ka sõutantsutrupi Lausa Lust ja gümnaasiumi noormeeste väe... Anu, kes pani kokku puslet, kuidas leida igaühele sobiv prooviaeg, ning müttas viimased kuus kuud puhkepäevadeta...  Anu, kes oli lavastajatöö kõrval ka ise üks lavajõududest, tehes lauldes ja tantsides etenduse kaasa...

Anu, kes tegi seda kõike oma põhitöö kõrvalt, õpetades Toila gümnaasiumis inglise keelt ja kultuurikorraldust ning juhendades mudilaskoori Päikesekillukesed ja tütarlaste ansamblit ja neidude tantsurühma...

Anu on puhkuse välja teeninud!

Kuidas puhkab üks inimene, kelle intensiivsus ja paduperfektsionism on võrreldavad keemistemperatuuriga?

Puhkab, nautides miinuskraade, ja ikka tõelisi miinuskraade. Toila spaa krüosaunas on neid 160 ja sinna Anu oma muusikaliseltskonnalt kingituseks saadud pääsmega lähebki, kohe mitmeks, mitmeks seansiks. "See on tõeline energialaks," naudib ta neid 160 miinuskraadi mõttes juba ette.

Muusikal kui kaubamärk

Tegelikult tuleks sinna külmakambrisse taastumiseks kupatada terve Anu perekond, sest kui eelmist lavastust ette valmistades tuli neil leppida sellega, et pereema köögis kava kokku pannes laulis ja kepsutas, siis seekord lukustas Anu end tuppa ning temaga suhtlemiseks tuli kasutada telefoni või siis ettevaatlikult uksele koputada!

Järgmisel aastal on Anul ümmargune tähtpäev − 30 aastat Toila gümnaasiumis.

Toila gümnaasium pole tänu talle enam mitte lihtsalt muusikali poole kaldu, vaid muusikalist on saanud selle kooli kaubamärk.

"Kui hakkad järgmist muusikali kokku panema, siis meie ei suuda öelda "ei"," kuulutas muusikalitrupp pärast etendust oma õpetajat tänades, kohandades selleks sõnu muusikalist "Oklahoma".