Haldusreform võib ähvardada Viru filmifondi tulevikku

Filmi "Igitee" võteteks muutus osa Sillamäest mullu suvel Petrozavodskiks Nõukogude Karjalas. Fotol filmi pesapalliturniir, mis on ajaloos ka päriselt aset leidnud. Foto: Matti Kämärä

Ehkki 2013. aastal Toila, Jõhvi, Mäetaguse ja Illuka valla asutatud esimesel lokaalsel filmifondil Eestis on ette näidata edulugusid − nagu mullu maakonnas üles võetud Soome-Eesti ühistööna valmiv suurfilm "Igitee" −, võib fondi tulevik olla tume.

Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla, kes osales fondi loomisel, ütleb Põhjarannikule, et loodab südamest, et Viru filmifond jätkub.

"Oleks ääretult kahju, kui hea asi haldus- ja riigireformi nahka läheb. Oht on täiesti reaalne ja seda nii rahastamise kui ka haldamise kandist. Kindlalt ei muutu midagi aasta lõpuni, sest raha on eraldatud. Mis puudutab aga järgmist aastat, see sõltub ühinevatest omavalitsusest − on küll antud signaale, et varasemaid initsiatiive jätkatakse. Aga mürki selle peale ei võtaks," ütleb Kesküla.

Narva linnapea Tarmo Tammiste vastab küsimusele, miks Narva linn pole ühinenud Virumaa filmifondiga, küsimusega: "Miks Narva peaks sinna astuma?"

Suurim edulugu

IVEKi turismikoordinaator ja Viru filmifondi kontaktisik Kadri Jalonen on samal päeval Põhjarannikule rääkinud Soome suurfilmi "Igitee" näitel, kuidas investeering võib viis korda suuremat kasu tuua.

Soome elava klassiku Antti Tuuri romaani järgi vändatav film "Igitee", mille tootjad on Taska Film ja Matila Röhr Productions, võeti tervikuna üles Virumaal. Näiteks Sillamäe kehastus 1930. aastate Petrozavodskiks.

Filmi eelarve on 2,3 miljonit eurot, millest 20 000 saadi Viru filmifondilt. Samas nähtub tootjapoolsest aruandest, et maakonnas tehtud kulutused ületasid 100 000 euro piiri. Kulude hulka arvatakse näiteks majutus, toitlustamine, dekoratsioonide rajamine. "Igitee" ongi Viru filmifondilt seni enim toetust saanud projekt.

Väiksemate summadega toetati mullu Kerli Kõivu muusikavideo filmimist, mida tegi Widescreen Studios, ning Balti filmi- ja meediakooli (BFM) 1. ja 2. kursuse tudengite foto- ja videotöötuba, mis leidis Ida-Virumaal aset 14.-18. septembrini. BFMi projekti käigus valmis 5 lühifilmi ja 500 fotot.

Tark ei torma? 

"Minule pole need piisavad argumendid, et hakata tormama. Me pole veel Viru filmifondiga liitumisest keeldunud, aga pole ka otsust vastu võtnud, et ühineme. Volikogu koosolekul pole me fondi asja seni arutanud, aga olen rääkinud osa volikoguliikmetega sel teemal eraldi ja see ei pakkunud huvi. Arvan, et me tänavu seda enam ei kaalu," ütleb Tammiste.

14. märtsil saab Viru filmifond, mis on ühtlasi Eesti esimene regionaalne filmifond, nelja-aastaseks. Fondi rahastajad on seni neli Ida-Virumaa valda: Toila, Jõhvi, Mäetaguse ja Illuka vald. Samuti on fondi toetanud Sillamäel asuv ettevõte NPM Silmet. Statuudi järgi ongi Viru filmifondi eesmärk edendada maakonnas professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist, tuua Ida-Virumaale investeeringuid, reklaamida Ida-Virumaad Eestis ja välismaal. Ja toetust saab küsida vaid kulude jaoks, mis maakonnas tehakse.

Jalonen arvab, et filmifondi tulevik pole haldusreformi pärast ebakindel, pigem vastupidi − kui on suuremad omavalitsused, võiks neil suurema eelarve tõttu olla lihtsam fondiga ühineda.

Käesoleva aasta eelarve on Viru fondil 30 000 eurot ja seni on taotluse esitanud vaid Valgevene tootja lühifilmi jaoks "Sea-sand", mis peaks valmima suvel kas Narva-Jõesuus või Peipsi järve kaldal.

Huvitavad võttepaigad

Jaloneni sõnul on suurim tunnustus filmifondile see, et sellised suured produtsendid nagu Ilkka Matila (MRP Matila Röhr Productions) ja Kristian Taska on just Ida-Virumaale filmi tegema tulnud. Kusjuures Taska toodang on ka varem väikest toetust saanud − "1944", mille võtteid küll maakonnas polnud, aga mille tootjad tellisid sealt töid.

"Igiteed" nimetab Jalonen edulooks − juba selle tõttu, et Sillamäel toimunud võtetele oli kaasatud nii palju kohalikke, kes nüüd õigusega filmiga suuremat sidet tunnevad. "Sillamäe on niigi köitev näiteks Soomest ja Rootsist tulevale turistile ja "Igitee" ise on paigale veel omakorda hea reklaam − suurem, kui kohalikud suudaksid osta," arvab Jalonen.

Produtsentide seisukohast nimetab Jalonen oluliseks, et maakonnas on nii palju põnevaid ja omanäolisi võimalikke võttepaiku. Jalonen arvab, et filmifondi toetus pole küll suur ja suurte filmide tegijaid ei tarvitse see ahvatleda, aga juba filmifondi olemasolu on märgiline − et kohalikud ootavad siia filmitegijaid; et Ida-Viru tahab olla filmimaakond. Ja Jalonen siiski loodab, et filmifondi panustajaid lisandub − näiteks Sillamäe, Kohtla-Järve ja Narva võrra.

Kohaliku filmifondi sünni taga on tollane Eesti filmiklastri juht Martin Aadamsoo, kes tuli sellekohase mõttega lagedale 2012. aastal Ida-Virumaa arengukava konverentsil. Kohalikud tegijad võtsid vedu õhku visatud mõttest, kuidas saaks filmikunsti kaudu maakonda tutvustada.