Ettevõtja Alar Seppern võeti kuriteokahtlusega vahi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru ringkonnaprokuratuuri taotlusel võttis Viru maakohus vahi alla tuntud Jõhvi ehitusettevõtja ja endise poliitiku Alar Sepperni, keda kahtlustatakse maksukuritegudes.
Kahtlustuse kohaselt esitas osaühingu Sepmar juhatuse liige Alar Seppern (31) oma raamatupidaja ja veel ühe isiku kaasaaitamisel maksuametile teadlikult jaanuarist 2016 kuni jaanuarini 2017 firma käibe- ja tuludeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid, millega jäi maksmata makse esialgsetel andmetel rohkem kui 190 000 euro ulatuses.
Prokuratuur: oht kuritegude jätkamisele
Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Rita Hlebnikova sõnul otsustas prokuratuur taotleda mehe vahistamist, kuna tegemist on ettevõtjaga, kes on sooritanud maksualase süüteo, mis on toime pandud pikema perioodi kestel, ning "negatiivse tulevikuprognoosi kohaselt võib jätkata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist". "Prokuratuuri hinnangul võib kahtlustatav vabaduses viibides jätkata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, kõrvale hoiduda menetlusest ning kõrvaldada ja hävitada seni veel kogumata tõendeid," lisas Hlebnikova.
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul vajab ehitussektor tekitatava maksukahju tõttu pidevat tähelepanu, et ettevõtjatel oleks võimalik võrdsetel tingimustel konkureerida. "Petturid püüavad riigihangetel edu saavutamiseks oma käibenumbreid fiktiivselt suurendada ning samal ajal võltsarvete alusel oma maksukohustusi vähendada, tekitades sellega aga raskusi ausalt tegutsevatele ettevõtjatele. Lisaks sellele on ka ümbrikupalkade probleem eriti terav just ehitussektoris," lisas Kuus.
Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Seppernil ja tema firmal on riigiga maksude pärast jagelemist varemgi ette tulnud, kuigi kriminaalmenetluseni pole need jõudnud.
Varasemad maksuvaidlused
Kaks aastat tagasi käis Sepmar maksuametiga kohut, kuna see oli 2013. aastal kontrolli käigus tuvastanud, et Seppern on maksudega susserdanud. Nimelt avastati, et firma on jätnud maksmata üle 9000 euro käibemaksu, näidates selleks fiktiivsete arvete toel tehinguid, mida tegelikult ei toimunud. Lisaks jättis firma maksmata üle 48 000 euro tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Firma polnud maksuameti maksuotsusega nõus ning taotles Tallinna halduskohtus maksuotsuse tühistamist. Kohus jättis kaebuse rahuldamata.
Aga maksuamet oli Sepmarit kontrollinud ka aasta varem ning leidnud, et firma on deklareerinud ja maksnud ettenähtust vähem sotsiaalmaksu, tulumaksu, erisoodustusmaksu, töötuskindlustusmakseid, kohustusliku kogumispensioni makseid ja käibemaksu. Seppern vaidlustas maksuotsuse käibemaksu osas. Kuid kohus andis õiguse maksuametile, kes leidis, et Sepmar on käibemaksu summa vähendamiseks näidanud fiktiivseid tehinguid firmaga, kellel sisuliselt puudub majandustegevus. Vaidlusalune summa oli veidi alla 3000 euro.
Kui selles kriminaalasjas on uurimine alles algusjärgus, siis 2. mail algab Viru maakohtus protsess, kus Alar Sepperni süüdistatakse altkäemaksu andmises.
Altkäemaksu süüdistus
2014. aasta septembris sõlmiti Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti ja ettevõtte vahel ehitustööde töövõtuleping Narvas asuva haridusasutuse evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks. Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab Sepperni altkäemaksu andmises omaniku järelevalvet teinud teisele ettevõtjale. Uurimine tuvastas, et altkäemaksu summa oli 600 eurot.
Keskerakonda kuuluv Alar Seppern on varasematel aastatel osalenud aktiivselt ka poliitikas. 2009. aastal pääses ta Tauno Võhmari juhitud valimisliidu Jõhvi Heaks nimekirjas Jõhvi volikogusse, kui kogus 101 valijahäält. Neli aastat hiljem jäi ta Keskerakonna nimekirjas kandideerides 56 häälega volikogust välja, kuid tegi oma nimekirjas kolmanda tulemuse (Keskerakond sai kaks kohta). 2011. aastal püüdis Alar Seppern pääseda ka riigikogusse, kogudes 335 häält, kuid sellest parlamenti saamiseks ei piisanud.
Sepmar on olnud töövõtjaks ka mitmetel avalikel objektidel ning firmal on olnud vaidlusi nii tööde tellijate kui partneritega. Nii on Jõhvi volikogu rakendanud firma suhtes sanktsioone tööde venimise pärast Jõhvi noortekeskuses, pretensioone oli ka Jõhvi vene põhikooli fassaaditööde suhtes. Suurem lahkheli oli Sepmaril kaks aastat tagasi Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi staadioni ehitustööde pärast, kus firma oli alltöövõtja Riito Ehitusele. Viimane heitis Sepmarile ette tähtaegade ületamist ning ehituspraaki, Sepmar aga süüdistas peatöövõtjat raha mittemaksmises tööde eest ning ähvardas juba tehtud tööd maha lammutada. Seepeale pani Riito Ehitus objektile mehitatud valve ning ehituselt lahkunud Sepmari asemel lõpetas tööd uus firma.
Aprillis arutab Viru maakohus Riito Ehituse hagi Sepmari vastu.