Juubelihõnguline balletifestival tõi lavale ligi 300 artisti
10. mai 2017, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki kõik 27. aprillist 6. maini toimunud X Jõhvi balletifestivali etendused välja müüdud polnud, jäid nii korraldajad kui ka publik rahule. Esimesed sellepärast, et kõik kavandatu läks korda ja oli vaatajaile meelt mööda, teised tänu sellele, et omandasid tantsukunsti vallas rohkesti uusi muljeid ja teadmisi. Esimest korda oli festivalil kaks peaesinejat: nii Thbilisi ooperi- ja balletiteater kui ka Pekingi kaasaegse tantsu teater avaldasid publikule sügavat muljet.
Jõhvi balletifestivali kunstiline juht Piia Tamm on rahul eelkõige sellega, et kõik kavandatu õnnestus ellu viia. Ning samuti sellega, et publik alt ei vedanud − etendusi käis vaatamas üle kahe tuhande inimese. Juubelifestival oli ebatavaliselt pikk: üheksa päeva valitses Jõhvi kontserdimajas balletiatmosfäär. Etendused, temaatilised filmid ja näitused, lastegala ja moesõu − kõik üritused leidsid oma tänuliku publiku.
"Ütlen alati, et vaatajaid võinuks ka rohkem olla, kuid arvesse tuleb võtta seda, et festival toimub väikeses linnas ja on tegelikult ka ise väike, pealegi pole ballett kui kunstiliik just kõigile arusaadav ja harjumuspärane," arutles Tamm. "Piletite müüginumbrid on viimaste aastate tasemel. See näitab seda, et festivalil on välja kujunenud oma alaline publik ning et korraldajate meeskond − ettevalmistusse on haaratud kõik meie töötajad − teeb head tööd. Püüame latti kõrgel hoida ning kuna meie festival on Eestis ainus, käivad meie juures balletihuvilised ka teistest linnadest."
Tänavu täitus ka Tamme unistus.
"Juba esimesel festivalil ütlesin, et kunagi näeb meie laval ka Aasia balletti," jagas ta. "Unistused täituvad − meie festivali külastas Pekingi teater. Möödunud on kümme aastat, kuid see sai teoks tänu meie heale partnerile − Tartu Vanemuise teatrile. Hiina balletitrupi osalemine meie festivalil on tõeline kingitus festivali juubeli puhul ning publik võttis Pekingi artistid soojalt vastu nii Tartus kui ka Jõhvis."
Õhtud Thbilisi balletiteatriga
Vaimustunud vastukaja pälvisid korraldajad ka pärast kahte õhtut Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatriga, mille käigus pakuti publikule vaatamiseks maailmakuulsate Mihhail Fokini ja George Balanchine'i lühiballette. "Mitte kõik ei tea, et 20. sajandi väljapaistvamaid koreograafe ja Ameerika balletikooli rajajaid George Balanchine on pärit Gruusiast," rõhutas Piia Tamm. "Ning tänu külalistele Thbilisist sai ka meie publik osa maailma kunsti tippteostest."
Muidugi ootas publik Gruusia artistidelt rahvuslikku koloriiti, midagi erilist ja "oma". Ning nende ootused täitusid: 2008. aastal Juri Possohovi lavastatud nüüdisballett "Sagalobeli" kandis vaatajad Gruusia vaimustavasse atmosfääri, pannes nad vaimustuma mägilaste mehisusest ja kaunite mägilannade peenest graatsiast.
Õhtu lõppedes kõlas saalis tormiline aplaus, kui Gruusia lipuga astus lavale Thbilisi rahvusteatri kunstiline juht ja maailmakuulus priimabaleriin Nina Ananiašvili. Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten nimetas tema visiiti Jõhvi tõeliseks kingituseks festivali juubeli puhul.
Suurem tähelepanu lastel
Piia Tamme sõnul oli ka kümnenda balletifestivali lasteprogramm tavalisest mitmekesisem: joonistusvõistlus, filmid, kaks eredat etendust (üks neist Sillamäel) ning traditsiooniline galakontsert.
"Ja mitte ainult sellepärast, et käesolev aasta on Eestis kuulutatud laste- ja noortekultuuri aastaks: see on meie tähtis eesmärk − me ju kasvatame oma vaatajaid. Tunneme rõõmu, et idavirulased saavad kohtuda oma eakaaslastega Pärnust, Tartust, Tallinnast ja Rakverest. Ning nad kasvavad ka ise − spetsialistid tõdevad, et Ida-Viru tantsutruppidel on märgatavalt meisterlikkust lisandunud."
Väike balletimaailm
Eesti on väike riik ning balletimaailmgi pole kuigi suur − üldjuhul tunnevad seal kõik kõiki. Jõhvi balletifestivalist on juba ammu saanud kokkusaamise ja suhtlemise, uudiste vahetamise ja muljete jagamise paik. Tamme sõnul on festivali toimumise aastatega välja kujunenud omamoodi fänniklubi ning tegutsevad ka balletihuviliste rühmad, kes igal aastal Tartust ja Tallinnast Jõhvi kohale tulevad, oma plaane balletifestivali toimumise aja järgi sätivad ning enamasti esimestena festivali piletid varakult ära ostavad.
"Ilma nii sooja ja vastuvõtliku publikuta ei saaks me midagi teha," kinnitas Tamm. "Ühiskondlik huvi on see, mis sunnib meid püüdlema vanade traditsioonide säilitamise ja uute loomise poole. Festivali korraldamine on väga keeruline ning vaevalt oleks ühiskonna ja sponsorite toetuseta võimalik kõrget taset saavutada. Seetõttu tahan erilist tänu avaldada meie alalistele partneritele Viru Keemia Grupile ja Silmetile. Minule on väga tähtis, et aitama on valmis ka väikeettevõtted, näiteks tänavu oli meile suureks toeks AS Polven. Ühiskonna toetust tundes mõistad, et see, mida sa teed, on inimestele vajalik, ning oled valmis kulutama oma aega ja jõudu, et traditsioon mitte lihtsalt ei elaks edasi, vaid ka areneks ja pakuks üha uusi muljeid."
Millal on järgmine kohtumine?
Juubelifestivalist kokkuvõtteid tehes ei osanud Piia Tamm järgmise festivali kuupäevi ega ka peakülalisi veel nimetada. "Peame selle kallal tööd tegema ning selle üle mõtlema. Niipea kui midagi selgub, anname sellest kindlasti teada," lubas ta.