Kukrusel tehakse tänavu suvel siivutu ettepanek

Töötubades, mis toimuvad Eesti näitlejate ja nukumeistri eestvedamisel meisterdatakse nukke, joonistatakse, tutvutakse maski- ja objektiteatriga, valmistatakse žongleerimispalle ja saadakse osa muinasjutujoogast,“ rääkis festivali üks korraldajatest, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu juhatuse liige Allan Kress. ERAKOGU Foto: Põhjarannik

11.-22. juulini näeb Kukruse polaarmõisa kõrval asuvas endises kivitöökojas lavastaja Allan Kressi versiooni Jaan Tätte kultusteosest "Ristumine peateega". Peale pingelise etenduse on publikul hea võimalus tuttavaks saada just praegu lavakat lõpetavate Jane Napi ja Nils Mattias Steinbergiga, kes astuvad üles koos kogenumate näitlejate − Margus Prangli ja Tiit Altega.

Mullu jõulude ajal helistas vabakutselisele lavastajale Allan Kressile näitleja Arvi Mägi, kes viis ta kokku SA Kukruse Polaarmõis juhataja Gerli Romanovitšiga, et koostöös võiks sündida tänavusuvine etendus Kukrusel.

"Vana tuttav Tätte" 

"Esmalt tundus Kukruse psühholoogiliselt kuidagi kaugel. Ilmselt avaldas mõju sõna "polaar" sealse mõisa nimes − et asuks nagu kuskil kaugel, polaarjoone taga. Aga tänavu veebruaris jõudsin oma etendusega "Kuldkalake" kohapeale ja siis sai juba üksikasjalikumalt teemat arutatud," muigab Kress.

Mees tunnistab ka, et lavastajale ongi üks suuremaid probleeme leida just see õige tükk, mida lavastada ja mis sobib paika, kus seda etendama hakatakse.

"Olime Kukruse mõisa pikas saalis, kus mullu mängiti etendust, ja ma uurisin interjööri. Vaatan ahjusuud ja see viib mõtte tulele. Väga tahaks klaverit ja viiulit. Siis meenus, et lavastasin 2004. aastal Jaan Tätte "Palju õnne argipäevaks!", ja olen mõelnud, et seda võiks veel teha. Sellest kerkis Tätte teema. Mainisin Gerlile, et olen mõelnud lavastada "Ristumise peateega", aga see ei sobi sellesse saali. Seal on metsamajake nii tugevalt sisse kirjutatud.

Siis viidi mind mõisa maakividest vana hoone juurde, mis kohe tõmbas lähemalt uurima, aga sel oleks pidanud katuse ja põranda taastama. Tagumine maja, mille juurde hiljem jäime, ei tundunud esmapilgul nii huvitav. Aga lähemalt uurides nägin vahtraid, mis olid nii huvitavalt kasvanud, et uks avanes vaid paokvele. Võimas kujund! Sealt uksest ei käida. Seal turgatas: sinna viib mafiooso oma raha, sest ta eeldab, et seal keegi ei käi," kirjeldab lavastaja, kuidas koha vaim juhatas ta idee juurde Tätte menuk Kukrusel lavastada.

Leitud etenduspaigas saabus lavastajale üsna pea ka teadmine, kus saab olema lava, kus publik, kus miski toimub. "Maja ja näidend kõlasid nii hästi kokku, et see tundus veenev argument. See on lavastuse jaoks hea, kui sa leiad ankru, mis sind veenab."

"Siivutu ettepanek" 

Lavastaja ei taha põneva loo faabulat põhjalikumalt paljastada − seda näeb iga huviline kas või 1999. aastal valminud samanimelisest mängufilmist või internetist −, aga ta toob esile Tätte sissejuhatava lause, mis on kui kogu teose mõte või kreedo: "Ma kirjutasin selle näidendi raha pärast."

Näidend on Kressi meelest nõnda haarav, et kui keegi satub seda avama, ei pane ta seda enam naljalt käest. "Teemaks on raha − ja see teema puudutab teadupärast kõiki meid −, kõik on realistlik ja samas on lugu veidi üle vindi keeratud. Põhitegelane esitab ettepaneku, millest on väga raske ära öelda ja mis tekitab tõelise kiusatuse. Samas on ettepanek... rohkem kui kohatu," räägib lavastaja.

"Ristumises" pakutakse noortele, kes peagi kavatsevad abielluda, naise eest miljon dollarit. Siinkohal võib meenuda ka USA film "Siivutu ettepanek", kus vanem miljonär teeb noorpaarile ettepaneku, et nood pääsevad rahahädast, kui noor naine temaga öö veedab. Näidendi noored on valiku ees ja samuti saab teatrikülastaja mõlgutada, kuidas tema sellises olukorras käituks.

Kress arvab, et Tätte näidendi(te) kvaliteet johtub ka sellest, et näitlejaharidusega inimesest on võrsunud hea dramaturg. "Sellised näitekirjanikud on reeglina väga head. Tätte tajub lavalist situatsiooni just läbi oma näitlejatunnetuse − vähemalt ma oletan nii. Mitmed väga head asjaolud on kokku langenud. Näidendi väärtust näitab ka see, et ainuüksi Saksamaal on seda mängitud rohkem kui kahekümnes teatris ja teksti on tõlgitud vähemalt viide keelde. Lavastaja väljakutse on hoiduda liiga suure kunsti tegemisest ning tükis peituv ehedus ja olukordade kontrastsus välja tuua − lähtuda väga autorist," räägib Kress.

Verisulis näitlejad

Praeguseks on "siivutu ettepanek" tehtud ka näitlejatele, kes Kukruse "Ristumises" üles astuvad. Peaosas on pikka aega Draamateatris mänginud ja praegu vabakutseline Margus Prangel (EMTA lavakunstikooli 19. lend) ning noored näitlejad Jane Napp ja Nils Mattias Steinberg, kes lõpetavad jaanipäeval lavakunstikooli käesoleva lennu.

Mafioosona astub üles Ida-Virumaa inimestele tuntud Tiit Alte, kes oli aastatel 2002-2008 Mäetaguse rahvamaja juhataja ja kohaliku näiteringi juht. Altest on vahepealse aja jooksul saanud tõeline draamaprofessionaal.

Jane Napi rolli palumise kohta ütleb lavastaja, et tegu on nii kauni noore naisega, et teatripublik saab kohe aru, millised kiusatused tema(ga) tegelaskujuga seoses võivad tekkida. Peale selle on Kressi sõnul tänuväärne ja austav noori näitlejaid initsieerida.

"Mäletan Komissarovi aega ja uute lavakate tulemine mõjus kui sõõm värsket õhku, kui magnet publikule. Ühel hetkel tundus väga õige just Janet ja Nils Mattiast rolli paluda. Noored, kes neli aastat on ööd ja päevad koos etüüde ning etendusi teinud, on niigi kokku kasvanud ja nõnda sobib nende dünaamika ka meie etendusse," ütleb Kress.

Prangli kohta ütleb Kress, et tegu on omakorda ankruga, kelle ümber hakati teisi tegelaskujusid otsima. "Selle osatäitja valik oli ülioluline ja... Ma väga tahtsin, et Margus mängiks, sest teda nägin sada protsenti ses rollis."

Näidendi kunstnik on Kristi Leppik, kellelele nn suvekad meeldivad väga, sest seal saab ta universumi üles ehitada nii-öelda kosmosest kuni sibulakoorteni.

Trupp ja kunstnik saavad Kukrusel esimest korda kokku sel laupäeval, 24. märtsil, mis on sümboolsel moel Jaan Tätte sünnipäev.

Esmalt lavastas "Ristumise peateega" Andrus Noormets 1998. aastal Endla teatris.

Tallinna pedagoogikaülikool 1994. aastal režiierialal lõpetanud 1972. aastal sündinud vabakutselise lavastaja ja näitleja Allan Kressi lavastajakontol on seni veerandsada etendust.

Tema senine looming hõlmab Tennessee Williamsi "Klaasist loomaaeda", mida etendati 1994. aastal, Albert Camus` "Arusaamatuseni", mida esitas mullu Tammsaare teater Hopneri majas. Kress on muu seas lavastanud ka Rünno Saaremäe "Jaanitule" (2005), kus peaosalist kehastas samuti Margus Prangel.

Varem on mees korraldanud rahvusvahelist festivali "Banaanikala", osalenud Narva Rugodivi "Kuldkalakese" festivalil ja olnud Jõhvis toimunud kooliteatrite festivali žüriis. Ida-Viru side on Kressil veel tugevam, sest ühtepidi ulatuvad tema juured Narva ja samuti on ta lapsepõlvesuvesid veetnud Peressaare asulas, mis asub täpselt kahe Virumaa piiril.