Millised pensionisüsteemi muudatused on plaanis?

Kaia Iva. SCANPIX Foto: Põhjarannik

Elanikkond on Eestis vananemas nii nagu kogu Euroopas. Kui praegu on ühe pensionäri kohta umbes kaks töötajat, siis 2050. aastal oleks neid 1,3 ühe pensionäri kohta, mis iseloomustab päris selgelt seda fakti, et kogutavatest maksudest saame me ühe eaka kohta vähem pensioniks maksta.

Elanikkond väheneb ja inimesed ju elavad kauem. Lähiperspektiivis ei aitaks ka kõrgem sündimus seda olukorda lahendada. Peale selle on probleemkoht see, et palkade ebavõrdsus peegeldub tulevikus pensionis.

Esimene [pensionisüsteemi] muudatuste plokk näeb ette, et pension muutub alates 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivama aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada, ilma et nad kokku võttes rahaliselt kaotaksid.

Pensionivara suurus, olenemata pensionile mineku ajast, jagatakse lühema või pikema perioodi peale laiali, see tähendab, et kogutud pensioniõiguste nüüdisväärtus ei muutu hiljem või varem pensionile minnes. Muudatustega võimaldatakse inimestele jääda pensionile kuni viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga. Inimesel tekib õigus valida, kas talle makstakse täispensioni, osalist pensioni või peatatakse mingiks perioodiks pensioni maksmine.

Küll on aga varem pensionile minekuks täiendavad staažinõuded. Selleks, et minna viis aastat enne pensioniiga pensionile, on staažinõue 40 aastat; et minna neli aastat enne, on staažinõue 35 aastat. Kolm aastat varem on staažinõue 30 aastat, kaks aastat enne on staažinõue 25 aastat, üks aasta enne tavapärast pensioniiga on staažinõue 20 aastat.

Tekib ka õigus jääda pensionile ja töötada samal ajal. Kehtiva skeemi juures töötamise õigust ei ole, kui oled enne tähtaega pensionile jäänud.

2021. aastast muutub selle eelnõu järgi riikliku vanaduspensioni valem. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel hakkavad inimesed edaspidi koguma töötatud aastatest sõltuvat staažiosa. Täielik üleminek staažiosale toimub selle eelnõu järgi 2037. aastast. Nii kaua kehtib üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Ning alates 2037. aastast kogutakse üksnes solidaarosa, mis on siis staažiosak.

Solidaarsusosakute summa korrutatakse aastahindega. Mõistagi jäävad kõik varem kogutud osad alles, mingeid ümberarvutusi varasemate osade kohta ei tehta. Seega on ka selge, et see uus valem hakkab põhiliselt puudutama alles neid inimesi, kes sisenevad tööjõuturule 2037. aastast; teisi puudutab see vähem ning ei puuduta üldse neid, kes praegu on minemas pensionile, ja väga vähe puudutab neid, kes on lähiaastatel pensionile minemas.

Nende muudatuste tulemusena jääb suurema osa praeguste pensionikogujate esimese samba pension sõltuma palgast. Juba kogutud ja enne 2037. aastat kogutavaid palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi, nagu ma ütlesin, neid ümber ei arvestata. Ning seos palga suurusega säilib tulevikupensionides, teises sambas ja mõistagi ka vabatahtlikus kolmandas sambas. Nii et enim puudutab uus valem praegu sündivaid lapsi, kui nad paarikümne aasta pärast tööturule sisenevad.

2027. aastast on selle eelnõu järgi pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione. Pensioniea arvestamisel vaadatakse viie aasta keskmist muutust ning on ka garantii, et pensioniiga ei saa tõusta üle kolme kuu aasta kohta ning pensioniiga ehk pensionile jäämise aeg teatatakse inimestele ette kaks aastat, midagi ei saa toimuda üleöö.

Kuna esimeses sambas hakkab palgast sõltuvus järjest vähenema, siis on seda olulisem pensionisüsteemis teine sammas. Ja seetõttu avatakse aastatel 1970-1982 sündinutele uuesti teise sambaga liitumise võimalus. See on vabatahtlik liitumine, kuid kui juba on liitutud, siis enam seda ümber pöörata ei saa. Varem sündinutele liitumist ei avata, sest nad ei jõuaks teise sambasse piisavalt pensionivara koguda.

Eelnõu järgi saaks liituda perioodil 1. jaanuar − 30. november 2020 ning maksete tegemine algaks 2021. aasta alguses. Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2016. aastal neid, kes polnud liitunud, 41 000, nii et nendel inimestel on siis võimalus tulevikus liituda.

Reformi järel hakkab esimese samba palgast sõltuv osa vähenema ja sellele tuleb siis staažist sõltuv osa. Ehk on ka oluline see, kui kaua on inimene töötanud, ja palgast sõltuvus jääb siis puhtalt teise sambasse.

Kui praegusel hetkel saab miinimumpalga saaja Eesti keskmisest palgast pensionina 29%, siis muudatusi tegemata langeks see 21%-le ehk selle pensioni suuruse juures märkimisväärne ja oluline langus. Reformi tulemusena jääks see langus ära ja jääks ka sellel kõige haavatavamal sihtgrupil see asendusmäär 29% juurde.

Lühendatult Kaia Iva sel kolmapäeval riigikogus peetud ettekandest riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise esimesel lugemisel.