XI balletifestival tõi Jõhvi ligi sada professionaalset artisti ja üle kahe tuhande vaataja

Tänavusele balletifestivalile lisas eripära Moskva balletiteatri tantsuetendus "Kreutzeri sonaat", mis liigutas vaatajaid hinge põhjani. ALEKSANDR KOZULIN Foto: Põhjarannik

Laupäeval sai läbi XI Jõhvi balletifestival, mis toimus tänavu 27. aprillist 5. maini ning oli varasematest festivalidest tunduvalt modernsem. Esimest korda oli festivalikavas esindatud koguni kolm balletiteatrit.

Jõhvi kontserdimaja müügijuht Svetlana Skrebneva ütles, et etendusi käis vaatamas üle 2000 inimese − seda on peaaegu sama palju kui möödunud aastatel. Skrebneva sõnul näitab see, et huvi festivali vastu ei vähene: aastate jooksul on välja kujunenud alaline publik ja tekkinud fännide rühmad, kes igal aastal Tartust ja Tallinnast kohale tulevad, sättides oma plaane festivali järgi. Üldjuhul on nemad ka need, kes festivalipiletid kõige esimestena välja ostavad...

Üheksa päeva valitses Jõhvi kontserdimajas balleti atmosfäär. Temaatiline kino ja näitused, lastegala, moesõu ja etendused − publikut jagus kõikidele üritustele.

Festivali korraldajad tunnistasid, et olid nüüdisballetile panustades veidi mures, kuidas suhtub nende valikusse publik, kes on harjunud klassikaga ja eelkõige seda ootabki. Selgus, et nende mure oli asjatu − kõik etendused võeti vastu väga soojalt ning publik ei olnud aplausi ja tänusõnadega kitsi.

"Minule oli etendus "Kratt" Eesti rahvusballeti artistide esituses omamoodi ootamatu," rääkis festivali alaline külaline Georgi Belotserkovski. "Vaatasime seda otsekui ühe hingetõmbega: artistid olid vapustavad ning muusika oli suurepärane, jättes väga sügava mulje."

Ballett Moskva vallutas paljude südamed

XI Jõhvi balletifestivali kunstiline juht, Jõhvi kontserdimaja direktori kohusetäitja Marika Pärk nimetas tänavuse programmi pärliks teatri Ballett Moskva tantsulavastust "Kreutzeri sonaat".

"Ma ei saa öelda, et ma balletikunsti vallas suur spetsialist oleksin," rõhutas Pärk. "Ooperimaailmas tunnen end palju kindlamalt, kuna olen Pärnus ette valmistanud juba 13 ooperifestivali, balletifestivali korraldasin aga esimest korda, ehkki osalesin ettevalmistustes ka möödunud aastal. "Kreutzeri sonaat" jättis mulle sügava mulje − muusika ja liikumine olid ideaalses kooskõlas ning tegevus sundis unustama kõik muu peale laval toimuva. Minu puhul tuleb väga harva ette, et jälgin saalis viibides toimuvat ega mõtle mingitele muudele asjadele. Meie ju ei puhka, vaid hoiame silma peal, et kõik korras oleks. Laupäeval aga õnnestus mul täielikult välja lülituda ja etendusse süveneda."

Alati tahaks rohkem

Kokkuvõtteid tehes märkis Pärk, et Peterburi Mihhailovski teatri lühiballette ja teatri Ballett Moskva etendusi kogunes vaatama ühepalju publikut, Eesti rahvusballeti "Kratti" aga vaatas veidi vähem inimesi.

"Võimalik, et selle põhjus on see, et rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil näidati seda etendust kanalil ETV2. Minu meelest röövis see osa meie festivali publikust. Ehkki saalis kogetavaid muljeid ja elava orkestri esitust ei anna telest nähtuga võrreldagi, arvan siiski, et see mängis oma rolli."

Vaatamata sellele, et kõik kavandatu õnnestus ja toimus, pani kunstiline juht lõppenud festivalile hindeks hea.

"Sest alati saab paremini," selgitas ta. "Nii korralduse kui ka teatrite valiku seisukohast ning publikutki oleks oodanud veidi rohkem. Muidugi tuleb arvesse võtta, et meie festival toimub väikeses linnas ning see kunstiliik ei ole arusaadav ja harjumuspärane mitte kõigile. Võimalik, et publik on lühiballettidest väsinud ja tahab näha mingit terviklikku lugu. Ka "Kreutzeri sonaat" on seda, kuid see pole siiski pikk etendus. Kahjuks on meie häda selles, et teatrid on suured ja nende dekoratsioonid samuti ning väga raske on leida etendust, mis meie lavale ära mahuks. Kuid ma ei väida, et see on võimatu. Nüüd on see minu unistus ja ülesanne − püüame teha kõik selleks, et järgmise festivali kavas oleks terve pikk etendus mõnelt välismaa teatrilt. Ning tahaks väga, et koos orkestriga. Mul ei ole peterburilastele ja moskvalastele mingeid pretensioone − nad tõid kaasa väga kvaliteetsed fonogrammid −, kuid elav muusika loob alati erilise meeleolu, tekib ühtsustunne ja tegevus omandab elava hingamise. Selles veendusid tänavu ilmselt need, kes "Kratti" vaatasid. Kui õnnestub järgmisel aastal selline trupp Jõhvi tuua, siis on minu unistus täitunud."

Rahuldust toov raske töö

"Festivali korraldamine on keeruline ja vaevanõudev, kuid samas huvitav töö, milles isiklikult mulle on abiks Pärnu ooperifestivali korraldamise kogemus. Nii siin kui ka seal käib tihe suhtlus eri riikide teatritega, väikese boonusena toimuvad sõidud eri linnadesse ja tekib võimalus näha veidi rohkem. Muidugi on see ka suur vastutus, ent kui on soe ja vastuvõtlik publik, kes on asjast huvitatud, siis raskustele lihtsalt ei mõtle," sõnas Marika Pärk.

Festivali meeskond on valmis kulutama aega ja jõudu, et festival ikka edasi areneks ja üha uusi muljeid pakuks. Järgmine kohtumine Jõhvis toimub kindlasti, kuid esialgu ei osanud Pärk nimetada ei järgmise festivali kuupäevi ega ka peakülalisi, ehkki töö selle ettevalmistamise kallal juba käib.

"Oleme alustanud läbirääkimisi kolme teatriga, sest juba praegu koostavad nad uueks hooajaks graafikuid ning me peame jõudma end nende graafikutesse ära mahutada. Ent kuni lepingud alla pole kirjutatud, ei hakka ma neid nimetama, et ei läheks nagu sel aastal, et kuulutasime festivali peakülaliseks Samara teatri, sealsed näitlejad aga ei saanud nimetatud kuupäevadel kohale tulla. Seepärast on järgmise festivali kuupäevad esialgu veel lahtised − plaanime selle läbi viia traditsiooniliselt aprilli lõpus - mai alguses, kuid kõik sõltub ka partnerite võimalustest. Niipea kui midagi kindlat selgub, anname kindlasti teada."