Jahimeestelt küsitakse raha olematusse fondi

Vajaduse reservfondi järele tekitasid koostöös metsanoorendikke hävitavad põdrad ja metskitsed ning riigimetsa majandamise keskus, kes mõni aasta tagasi hakkas jahimeestelt selle hävitustöö eest kahjutasu nõudma. SCANPIX Foto: Põhjarannik

Ida-Virumaa jahimeeste seltsi juhatus nõuab oma liikmetelt tagasi- ja etteulatuvalt maksete tegemist fondi, mille loomist üldkoosolek kolme nädala pärast alles arutama hakkab. 

2013. aasta juulis kehtima hakanud jahiseaduse kohaselt tuleb jahimeestel luua metsaomanikele kahjustuste kompenseerimiseks reservfond, mis aitab tagada ulukite tekitatud kahju hüvitamise.

Ida-Virumaa jahimeeste selts pole tänini selle fondi loomiseni jõudnud. Eraldi arvelduskonto, kuhu sel otstarbel raha kanda, on küll olemas, fondi ennast aga mitte.

Juhatus ületas pädevust

Esimest korda võeti reservfond seltsi juhatuses jutuks 2016. aasta juulis, siis otsustati asi jahimeestele arutada anda ja nende ettepanekuid oodata.

Kaks kuud hiljem tõdeti laiendatud juhatuse koosolekul, et tagasisidet anti vähe, mõned jahtkonnad ei taha osaleda, mõni on valmis kohe panustama. Summadest räägiti vaid sedapalju, et Kiviõli jahtkond oli valmis kohe 300 eurot maksma ning reserfondi suuruseks pakuti vähemalt 10 000 eurot. Otsustati moodustada reservfond ja avada pangas selle jaoks eraldi konto.

Seltsi põhikirja järgi on sellise fondi moodustamine üldkoosoleku pädevuses. Üldkoosolek ei arutanud seda ei 2016. ega 2017. aastal.

Küll aga võeti reservfondi teema juhatuses kuu aega tagasi taas jutuks, seekord üsna karmis võtmes. Otsuse kohaselt tuleb "jahtkondadel eraldada reservfondi ettenähtud summad (alates 2016. a kuni 2019. a kaasa arvatud a 250 € aastas). Kes ei eralda ettenähtud summasid, lõpetada jahimaade kasutuse lepingud".

Kolm nädalat hiljem saatis juhatuse esimees Tarmo Tomson segadust tekitanud otsuse selgituseks jahtkondade esimeestele kirja, väites, et tegemist oli meeldetuletusega revisjonikomisjoni palvel. Tomson märkis, et juhatus esitab reservfondi moodustamise ettepaneku 9. juunil toimuvale seltsi üldkoosolekule.

Jahtkondadel oma reserv

Mõni jahtkond oli küsitud summa juba varem ära maksnud.

"Eelmisel aastal maksime täismahus ära," ütles Permisküla jahtkonna esimees Avo Randlo, et isegi kui ulukikahjustuste fondi ametlikult ei ole, on selle raha jaoks eraldi konto ja millegi muu jaoks seda nagunii ei kasutata. "Mina selles probleemi ei näe, kes viriseda tahab, leiab alati põhjuse."

Voka jahtkond pole seni veel fondi kontole midagi maksnud, küll aga on oma jahtkonna kontole natuke varuraha kogutud, et ulukikahjude puhul maksmisega hätta ei jääks.

"Ootame ära, mida üldkoosolek otsustab, siis teeme oma otsuse," ütles jahtkonna esimees Rudolf Uustal. "Summad, mida meilt küsitakse, on jahinduse mõistes küllaltki väikesed."

Ontika jahtkonnas on samuti oma reservfond moodustatud, õigemini eelarves selle tarbeks kaks tuhat eurot broneeritud.

"Saatsime oma fondi kava juba eelmisel suvel maakondliku seltsi juhatusele, seni pole sealt mingit vastust saanud," ütles jahtkonna esimees Ralf Burk.

Kõigi jahtkondade ühise fondi kohta ütles ta, et seda asutades tuleb paika panna ka põhimõtted, kuidas ja kui palju sinna raha kogutakse, kuidas toimuvad väljamaksed, kuidas fondi taastamine pärast väljamakseid.

"Asjad peavad väga selged olema. Jahimeestel on veel selgelt meeles, kuidas neilt omal ajal Konju lasketiiru ehitamise ajal raha laenuks küsiti − praeguses rahas 320 eurot jahtkonna kohta. Oli ainult suusõnaline kokkulepe, et see raha makstakse tagasi. Ei makstud. Olgugi juba vana asi, aga see teeb mehed ettevaatlikuks," rääkis Burk.

Mäetaguse jahtkonna esimees Martin Mägi nimetas juhatuse seesugust otsust väljapressimiseks: "Seltsi eelarve on miinuses, raha on juurde vaja. Ja miinuse on tekitanud kohtukulud; kusjuures kohtuasjad on tingitud juhatuse ebapädevatest otsustest."

Otsusest sai meeldetuletus 

Tarmo Tomsoni sõnul on miinusega eelarvel kaks põhjust: Eesti jahimeeste selts tõstis liikmemaksu ja metssigu metsas enam ei ole. Praeguseks olevat lahendus leitud ja eelarve tasakaalu viidud.

Juhatuse segadust tekitanud otsuseosa kohta ütles Tomson, et tegelikult polnud see juhatuse otsus, vaid juhatuses arutatud revisjonikomisjoni ettepanek juhatusele [mida protokollist küll kuidagi välja ei ole võimalik lugeda − toim.], et protokollis on vale sõnastus ja ta oleks pidanud enne sellele alla kirjutamist tähelepanelikum olema.

"Pooled jahtkonnad on selle raha ära maksnud, pooled mitte. Kes lähtub põhikirjast ja leiab, et juhatusel polnud õigust fondi moodustada, kes peab 250 eurot liiga suureks summaks," rääkis Tomson.

Et aastamaks on 250 eurot, otsustati tema sõnul juhatuse koosolekul, protokolli pole selline summa paraku jõudnud.

Kas ja mille alusel saab loodavasse fondi (kui üldkoosolek otsustab selle luua) raha maksmist küsida kaks aastat tagantjärele, otsustab samuti üldkoosolek. Omaette teema on veel ettemaksu küsimine: juhatuse otsuses, vabandust, revisjonikomisjoni ettepanekus on selgelt kirjas "alates 2016. a kuni 2019. a kaasa arvatud". Tomson juhtis küll tähelepanu, et ettemaksu pole seal mainitud, ent kuidas tuleva aasta eest küsitavat raha teisiti ikka nimetada.

Ähvardust mittemaksjatega jahimaade kasutuse lepingud lõpetada nimetas Tomson samuti osaks revisjonikomisjoni ettepanekust, märkides, et lepingu lõpetamiseks peab ikka väga suur põhjus olema.