Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/09/11983446t1h8d9d.jpg)
Eelmisel nädalal Ida-Virumaad külastanud sotsiaaldemokraadist siseminister Andres Anvelt lubab maakonda tulevate riiklike investeeringute jätkumist ning tunnistab, et mitmetel erakondadel polnud aastaid piirkonna vastu erilist huvi.
Mis on saanud ideest kolida lausa kuni tuhat riiklikku töökohta Tallinnast Ida-Virumaale? Sisekaitseakadeemia kolimisplaani puhul nägime, kuidas ametnikkond nurjas selle poliitikute ettevõtmise, praegu näeme, kuidas vanglatööstuse kolimise vastu käib sõda. Kui raske on neid töökohti siia tuua, arvestades, kui suur mõju on Eestis ametnikkonnal?
Ametnikkond on Eestis tõepoolest mõjus, aga poliitikud ei tohi lasta neil endale lihtsalt pähe istuda. Neil on liiga kaua lastud seda teha. Tavaliselt on nii, et kui minister läheb ministeeriumisse, siis esimese paari nädala jooksul selgub, kes kellele pähe istub.
Sisekaitseakadeemia kolimise puhul see päris nii ei olnud, et ametnikkond nurjas. Lihtsalt see summa oli liiga suur − kogu sisekaitseakadeemia ületoomine oleks läinud maksma kuni 70 miljonit eurot. Kuigi kindlasti töötas ka ametnikkond sellele vastu.
Tuhande koha Tallinnast väljaviimisest räägime me kogu Eesti ulatuses. Eks see vaikselt liigub, aga vastuseis on kindlasti suur. Meie haldusalas on plaanis Ida-Virumaale tuua menetluskeskus − see on struktuur, mis vormistab kiiruskaamerate fikseeritud rikkumiste eest trahve. Praegu on asi sobivate ruumide leidmise taga. Aga ma olen ka öelnud, et võib-olla ei ole selline vägivaldne töökohtade üleviimine kõige parem mõte. Mina näen palju suuremat efektiivsust selles, et konkursside korraldamisel näiteks ministeeriumisse tööle võtmisel ei peaks olema tingimus, et töökoht asub Tallinnas. Palju töid on tänapäeval võimalik teha kaugtööna.
Arvestades Keskerakonna pikaaegset hegemooniat Ida-Virumaal, pole siin ju kerge kandideerida, seda enam, et Reformierakond toob siia sellise tegija nagu Eerik-Niiles Krossi, Isamaa on samuti lubanud kõva tegija siin esinumbriks panna. Kas see, et Narva linna ladvik läks Keskerakonnaga tülli ja astus parteist välja, annab nüüd teistele erakondadele siin paremaid võimalusi?
Kindlasti annab. Ida-Virumaal on huvitav olukord, millest on ka mitmed keskerakondlased mulle rääkinud, et maakonna mõnedes kohtades, eriti Narvas ja Sillamäel, kasutab kohalik võim Keskerakonna kaubamärki frantsiisi alusel.
See, et eri erakondadel on tekkinud huvi siia rohkem panustada on ainult teretulnud. Varem oli see huvi tagasihoidlik. Keskerakond oli siin võimul ja riigis kogu aeg opositsioonis ning valitsuskoalitsioon ei tahtnud Ida-Virumaaga väga tegelda, sest nemad siit hääli ei saanud. Praegu me räägime Ida-Virumaa asjadest teistmoodi kui vanasti, kui investeeringud olid vaid paberi peal.
Täies mahus saab pikka intervjuud Andres Anveltiga lugeda teisipäevase Põhjaranniku paberlehest.