Narva läbis teel Euroopa kultuuripealinnaks esimese sõela

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu juulis toimus Narvas esimest korda neli päeva kestnud festival Baltic Sun. ILJA SMIRNOV
Tänavu juulis toimus Narvas esimest korda neli päeva kestnud festival Baltic Sun. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon otsustas jätta Euroopa kultuuripealinna tiitlile Eestist kandideerima Narva ja Tartu, konkurentsist langes Kuressaare.

Komisjoni jõudis sellisele otsusele pärast kolme konkureeriva Eesti linna taotluste arutamist kahepäevasel kohtumisel Tallinnas, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja teisipäeval.

Kultuuripealinna 2024 konkurss algas eelmise aasta novembris, tänavu oktoobriks seatud tähtajaks esitasid taotluse kolm linna: Kuressaare, Narva ja Tartu.

Eesti finaali jõudnud linnadelt oodatakse taotluse lõplikku vormistamist hiljemalt järgmiseks suveks. Seejärel kohtub eksperdirühm 2019. aasta teises pooles taas Tallinnas, et kinnitada linn, kes hakkab kandma 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

KUIDAS KULTUURIPEALINNA VALITAKSE LOE LÄHEMALT SIIT

Kultuuripealinna valikut läbi viiv komisjon on 12-liikmeline. Euroopa institutsioonid ja asutused on sellesse nimetanud kümme esindajat – kolm Euroopa Parlamendist, kolm nõukogust ja kolm Euroopa Komisjonist ning üks Regioonide Komiteest. Eesti ekspertidena on komisjonis Anu Kivilo ja Mikko Fritze.

Kultuuripealinna initsiatiivi eesmärk on pikem kultuuriline, kogukondi kaasav ning linna elukeskkonda arendav mõju. Kultuuripealinnaks saamine toob linnale lisarahastuse, mille toel saab visiooni ellu viia. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses. Euroopa Komisjon omistab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

Ühtekokku kannab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kolm linna. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning ka üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi Islandi, Liechtensteini, Norra või Šveitsi, euroliidu kandidaatriigi Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi või võimaliku kandidaatriigi ehk Bosnia või Kosovo linn.

Eestist valitakse kultuuripealinn teist korda, kuna 2011. aastal kandis tiitlit pealinn Tallinn.

Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Hollandis asuv Leeuwarden ja Malta pealinn Valletta. 2019. aastal võtavad tiitli üle Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles