Ida-Virumaa tahab keskkonnatasudest rohkem tagasi saada

Omavalitsusliidu ettepaneku kohaselt peaksid tulevikus keskkonnatasudest osa saama ka need omavalitsused, kus asuvad elektrijaamad, õlitehased ja tuhaladestud. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Keskkonnatasude seadust muutes räägitakse esimest korda tõsiselt vajadusest Ida-Virumaalt laekunud rahast sinna senisest rohkem tagasi suunata; omavalitsused peavad oluliseks, et sellest saaksid osa ka põlevkivi töötlemisest mõjutatud linnad ja vallad.

Praegu saavad põlevkivivallad ja -linn (Narva-Jõesuu) iga nende territooriumil kaevandatud põlevkivitonni eest makstud kaevandamisõiguse tasust endale 27,5 senti.

Linnad, kus põlevkivi töödeldakse, olgu siis elektriks või õliks, ei saa sentigi, ehkki on kimpus sellestsamast töötlemisest lähtuva õhusaastega ning on kaotanud jäätmeladestute alla jäänud maa.

Lõviosa riigile laekuvatest keskkonnatasudest on pärit Ida-Virumaalt. Sellest, et Ida-Virumaa neist tasudest häbematult vähe tagasi saab, on räägitud aastaid.

Tonni eest kümme senti rohkem

Keskkonnatasude seadust muutma ajendas vabariigi valitsust soov riigile rohkem tulu teenida. Sel eesmärgil tahetakse kaevandatav põlevkivi maksustada lähtuvalt kasutusotstarbest Vedelkütuste tootmiseks kasutatava põlevkivi tasumäär sõltub ka edaspidi kütteõli maailmaturu hinnast, elektri  tootmiseks kasutatava oma hakkab sõltuma Nord Pooli elektrihinnast.

Seaduseelnõu seletuskirjas märgitakse, et kohaliku omavalitsuse tulu muudatused ei mõjuta − nemad saavad iga kaevandatud tonni kohta jätkuvalt 27,5 senti.

Ida-Virumaa omavalitsuste liit leidis, et kui seaduse muutmine juba ette võeti, tuleks sinna sisse kirjutada ka kogutud keskkonnatasude õiglasem jaotamine.

IVOLi ettepaneku ja arvestuste kohaselt saaksid Ida-Viru omavalitsused aastas keskkonnamaksudest lisa (eurodes):

* Narva-Jõesuu linn 2,1 miljonit

* Kohtla-Järve linn 717 000

* Narva linn 269 000

* Lüganuse vald 185 000

* Jõhvi vald 90 000

* Toila vald 48 000

Ainus kaotaja oleks Alutaguse vald (-14 000); Sillamäe linna maksumuudatus ei puuduta.

Liidu ettepaneku kohaselt peaks iga kaevandatud tonni pealt laekuma Ida-Virumaale 37 senti.  Omavalitsus, kelle territooriumil kaevandatakse, saaks sellest 24 senti; 8 senti saaks omavalitsus, kelle territooriumil sellest põlevkivist õli või elektrit toodetakse, ning 5 senti läheks proportsionaalselt pindalale jagamisele nende omavalitsuste vahel, kelle territooriumil asub kaevandatav mäeeraldis.

"Mäeeraldis, millel kaevandatakse, ulatub ka naaberomavalitsuste territooriumile, kust kaevandamine on juba läbi käinud," selgitas omavalitsusliidu tegevjuht ja Narva-Jõesuu linnavolikogu esimees Veikko Luhalaid. "Jutt on ainult töös olevatest mäeeraldistest, mitte suletud kaevandustest," täpsustas ta.

Lisaks tuleks omavalitsustele, kus ladestatakse lend- ja koldetuhka, maksta 15 senti iga ladestatud tonni eest.

Kogukond tööstusest huvituma

"Meie ettepanek ei tähenda, et kaevandajad peaksid rohkem maksma. Jutt on nende makstavate tasude ümberjagamisest ehk teisisõnu tuleks riigil suunata Ida-Virumaale praegusest suurem osa − meie arvestuste järgi  aastas umbes 3,5 miljonit eurot rohkem," rääkis Luhalaid.

Tselluloositehase näide andis tema sõnul selge signaali: midagi tuleb muuta, et kohalik omavalitsus ja kogukond töötlevast tööstusest huvituksid.

"Eesti Energia kavandab Auveresse uut õlitehast, millega Narva-Jõesuu ei pruugi nõustuda, kui sellega meile mingit hüvitist ei kaasne. Jutuks on olnud, et Eesti Energia võiks meile maksta iga toodetud õlitonni pealt, samuti tulumaksu ümberjagamine, aga need ettepanekud ei ole vilja kandnud. Nüüd, kui keskkonnatasude seaduse muutmine nagunii arutuse all on, läheneme kompleksselt."

Kui omavalitsusliidu ettepanekut arvestatakse, oleks suurim võitja Narva-Jõesuu linn.  Teisele kohale tõuseks Kohtla-Järve, kes praegu saab keskkonnatasuna  vaid pisikest vee erikasutustasu.

"Muidugi oleks see raha meile oluline − põlevkivi töötlemine saastab keskkonda rohkem kui kaevandamine," ütles linnapea Ljudmila Jantšenko. "Meie huvi on, et keskkond oleks parem. Tööstusest oleme huvitatud nagunii − sellest tuleb ju meie tulu −, aga raha üksi ei ole kindlasti see, mis paneks linna uue tööstusega lihtsamini nõustuma."

Alutaguse vald eriarvamusel

Alutaguse valla juhid omavalitsuste ühisettepanekut ei toetanud. 14 000 eurot, mille vald sellega kaotaks (naaberomavalitsuste maadele ulatuva mäeeraldise tõttu), pole vallavanem Tauno Võhmari sõnul vallale kaevandamistasuna laekuva rohkem kui viie miljoni euro juures küll märkimisväärne summa, ent asi on põhimõttes.

"Me ei protesteeri selle ettepaneku vastu, aga kuna Alutaguse vald seetõttu kaotaks, ei saa me sellega ka nõus olla," ütles ta. "Seda pean ma küll õigeks, et õlitööstustega omavalitsused samuti keskkonnatasu saaksid − aga see peaks olema riigi kui maavara omaniku ülesanne, mitte tulema kaevandusvaldade raha ümberjagamisest."

Tulevikufond toetaks ettepanekut

"See on esimene kord, kui  püütakse erisuguseid tasusid Ida-Virumaale tagasi tuua − siiamaani on ju olnud jutt ainult omavalitsustele laekuvast kaevandamisõiguse tasust," ütles reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Surva, et suund on tema hinnangul õige.

Surva leiab, et pole mõistlik hakata tegema eraldi põlevkivielektrist väljatuleku kava, sest energiamajanduse kava on juba olemas ja seal on kõik need asjad sees. Küll aga tuleks hakata mõtlema, mis saab edasi, kui me enam põlevkivist elektrit ei tooda, ja luua selle jaoks tulevikufond. See aitaks tõesti kõiki Ida-Virumaa omavalitsusi, mitte ainult neid, kus kaevandatakse.

"Seda, et Ida-Virumaale rohkem raha tagasi tuleks, toetavad ka Eesti Energia ja VKG. Riigikogus on toetajaid nii opositsiooni kui koalitsiooni poolel, mina olen praegu küll optimist ja arvan, et see nii läheb. Kui otsustatakse toetada tulevikufondi, siis toetatakse rohkem ka Ida-Virusse tagasi minevat osa,"  usub ta.