Rein Sikk kaitseb Vana-Narva maketti

Rein Sikk: "Milline makett, milline töö ja eelkõige see, et taastatud on linn, mida ei ole maailmas olemas! Linn on taastatud vanade fotode põhjal − kõik hooned mõõdus 1:100." Fotol taustal maketi autor Fjodor Šantsõn. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Teenekas ja mitmekülgne ajakirjanik Rein Sikk (57), kes praegu on Maalehes palgal ja kelle varasemate saavutuste hulka kuuluvad näiteks müütilise "tädi Maali" otsing ja leidmine ning see, et me saame pangaautomaatidest ka 5euroseid, on praegu ametis Vana-Narvat kujutava unikaalse maketi päästmisega, mida Narva linna "jõumeeste" pärast ähvardab kuskile keldrisse tolmu koguma jäämine.

Rein, kas mäletad, kuidas tutvusid esimest korda Fjodor Šantsõni valmistatud meistritööga − II maailmasõja eelse Narva linna maketiga? Mis sind selle juures võlus?

Kõiges on süüdi Katri Raik, kes oli siis TÜ Narva kolledži direktor ja ütles mulle umbes viis-kuus aasta tagasi korduvalt, et võiksin kolledžist väljudes astuda raekotta ja tutvuda seal oleva fantastilise maketi ja selle looja Šantsõniga. Kui ükskord sinna sisse läksin, oli avanenud pilt selline, et ma pidin tõesõna pikali kukkuma. Milline makett, milline töö ja eelkõige see, et taastatud on linn, mida ei ole maailmas olemas! Linn on taastatud vanade fotode põhjal − kõik hooned mõõdus 1:100. Tegu on uskumatu väärtusega ja sama hinnangut on kinnitanud Euroopa minilinnade organisatsiooni juht, kes on maketti näinud.

Kui mujal maailmas on makettidena kujutatud olemasolevaid linnu, siis praegusel juhul on taastatud maa pealt kadunud linn. Sellest ajast alates olen suurima rõõmuga kaasa elanud sellele, kuidas hiljem panid Šantsõnit tähele filmitegijad, kes tegid temast filmi, kuidas presidendi kantselei pani teda tähele ja Toomas Hendrik Ilves andis talle ordeni. Praeguse ajani välja, mil paraku on selgunud kurb tõsiasi, et Narvas on liikvel plaan pakkida makett kokku ja toppida keldrisse paremaid aegu ootama. Sest Narvas, kus on Kreenholmis olemas umbes 300 000 ruutmeetrit vaba pinda, ei leita 400 ruutmeetrit, et maketti korralikult eksponeerida.

Rein Sikk. MATTI KÄMÄRÄ

Põhjarannik

REIN SIKK: "Võib-olla ühiskondlik surve Narva võimuritele aitaks neilgi selgusele jõuda, mis on väärtuslik ja mis pole, mis suunas tuleks tegutseda ja mis suunas mitte." 

Kuidas seda jama seletada? Miks see nõnda on läinud?

Mul endalgi on seda raske mõista. Eriti seetõttu, et Narva kandideerib ise Euroopa kultuuripealinnaks, aga on samas nii olulist kultuuriväärtust kuskile põranda alla peitmas. Kummastav on ka see, et üle kaheksa aasta Narva raekojas hoitud olnud maketile pole keegi leidnud seni paremat asupaika, kus seda eksponeerida. 2016. aasta lõpus toimus linnavalitsuse korraldatud konkurss, mille lõppvooru kvalifitseerus kaks pakkujat. Konkursi võitis Fama keskuse haldusfirma, kes oli kohe valmis linnaga lepingut sõlmima. Fama keskuses oleks tekitatud spetsiaalne ruum, mis oleks antud linna käsutusse maketi eksponeerimiseks. Famas käib haldajate sõnul iga päev 10 000 inimest, kelle hulgas oleks kindlasti ka rohkelt potentsiaalseid maketivaatajaid.

Taas arusaamatutel põhjustel ei kinnitanud Narva linnavolikogu konkursi tulemust, et linn saaks selle lepingu sõlmida. Samuti kinnitasid mulle Kreenholmi haldajad, et nendegagi pole linna poolt kontakti võetud, ehkki neil on tõesti sadu tuhandeid ruutmeetreid vaba pinda. Selles võis möödunud suvel veenduda 30 000 inimest, kes käisid vaatamas populaarset vabaõhulavastust "Kremli ööbikud". Õnneks on nüüd asja suhtes väga positiivselt meelestatud Narva Aleksandri kirik − seal tegutseva EELK Maarja koguduse õpetaja Urmas Karileediga eesotsas. Vaimulik tõi välja lausa konkreetse kuupäeva, millal tema meelest võiks pühakojas alata maketi paigutamine põranda alla.

Kui makett paigutatakse põrandasse ja selle kohal on klaas, saaks inimesed maketile pilku heita vaid pealtvaates? 

Kindlasti on võimalusi erinevateks lahendusteks − et maketti näeks nii pealt- kui ka külgvaates. Asi on idee staadiumis, selleks et edasi minna, on kindlasti vajalik projekti arutelu, kindlasti peab oma sõna ütlema ka omanik, st riik, kes koos EELK ja annetajate rahaga ostis pankrotipesast kirikuhoone 2016. aasta juunis välja. Vähemalt on seal näha silmade sära ja tegutsemistahet − Karileedist ja Virumaa praostist Tauno Toompuust kuni peapiiskop Viilmani välja. Viimane on kinnitanud, et tema meelest on tegu hea plaaniga − kui selle teostamine ei sega pühakojal oma põhifunktsiooni täita.

Kirikusaal on juba taas saanud kasutusloa, sest laest on eemaldatud lahtiolnud krohv, mis oli külastajatele ohtlik. Kuhu täpselt vajalik pind − 20x20 meetrit − kirikuruumi tuleb, saab mõelda ja vaadata juba käesoleval nädalal, kui seal algab 13. novembril seninägematu muusika- ja valgusfestival, mis kestab neli päeva.

Nimetatud lahenduse korral võidaks nii makett, mis juriidiliselt kuulub linnale, kui pühakoda, sest see tooks kirikusse uusi külastajaid ja huvilisi. Mõistlik ja käegakatsutav lahendus!

Tänu sulle sai see probleem ka laiemale avalikkusele teatavaks ning selle kohta võttis sõna meie ajaloomälu ja -psüühika eest võitlev kirjanik Imbi Paju, kes leiab, et Vana-Narva maketi hävitamine on poliitiline otsus ja selle eesmärk on hävitada üks viimaseid mälestusi sõjaeelsest piirilinnast, mille nõukogude okupandid peaaegu täielikult likvideerisid.

Imbi oli lugenud maketi ohus oleku kohta ning suure südame ja heas mõttes emotsionaalse inimesena reageeris ta nii, nagu üks kultuuritegelane peabki reageerima. Arvestades Imbi väga suurt sõpruskonda − just vaimuinimeste-intellektuaalide hulgas −, levis see info tänu temale üle vaimurahva. Kuna Imbi on väga kõva tegija ka Soomes, siis soomlased, kes on sadade ja tuhandete kaupa maketti vaatamas käinud, valutavad samuti selle pärast südant.

Ühiskondliku surve vajadust nentis ka kolledži praegune juht Kristina Kallas. Võib-olla ühiskondlik surve Narva võimuritele aitaks neilgi selgusele jõuda, mis on väärtuslik ja mis pole, mis suunas tuleks tegutseda ja mis suunas mitte. Linnal, kes tahab saada Euroopa kultuuripealinnaks, oleks kindlasti vaja sammuna number üks tagada maketi eksponeerimine. Suurejoonelised muusikafestivalid ja muu selline oleksid juba sammud kaks ja kolm − küll samuti vajalikud ja väärtuslikud. Viimati arutasime Maalehes, et vajalik pole mitte üksnes maketi eksponeerimine. Šantsõnile peaks andma abi, et tema kõrval töötaks üks korralik maketifirma, mis teeks neid ka uute ekspositsioonide jaoks. Näiteks on mees teinud rohkem kui kümne Narva, Narva-Jõesuu ja ümbruskonna kiriku maketid.