Lüganuse paekarjäärile vastuseisu toidab usaldamatus

Uuringu tutvustust kuulasid huviga nii külaelanikud, vallavõimu esindajad kui ka karjääri arendajad. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Enamik Lüganuse ja Matka külade elanikke on kavandatavale Murru paekarjäärile selgelt vastu, olenemata sellest, millisel viisil seal kaevandataks või milliseid leevendus- ja hüvitusmeetmeid kasutataks, selgus Tartu ülikoolis valminud uuringust.

Üleeile tutvustasid Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased Lüganuse vallavalitsuse tellimusel valminud uuringut, milles analüüsiti Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevaid keskkonnahäiringuid ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Karjääri rajamisega kaasnevatest objektiivsetest häiringutest toodi eksperdihinnangutest lähtudes esile ennekõike töödega kaasnev müra, mis lähemate elamute õuealadel jääks küll allapoole kehtestatud piirnormi, ent eri riikides tehtud uuringute põhjal häirib tugevalt ning võib tekitada stressiga seotud tervisemõjusid.

Teistel häiringutel − tolm, vibratsioon − inimeste tervisele otsest mõju ei ole, ent häirivad on need kindlasti ning stressi kaudu võivad ka tervist mõjutada.

Soovitusi tulevikuks

Kui oluliste häiringutega objekti kavandatakse asustusele nii lähedale nagu Matka ja Lüganuse külad, tuleks elanikke kaasata juba karjääri asukoha valiku protsessi, et selgitada ala, kus häiringud on minimaalsed.

Mõjude hindamisel tuleb tähelepanu pöörata lisaks terviseuuringutes testitavatele häiringutele ka mõjule küla ilmele, olulist rekreatiivset kasu pakkuvatele vaadetele ja sellega seotud kinnisvara hinnale, asustusüksuse terviklikkuse säilimise võimalustele, mõjule traditsioonilisele majandustegevusele, küla mainele. Võrreldes karjääri avamisega, saab olemasolevast keskkonnast ja traditsioonilisest elulaadist kasu oluliselt suurem hulk inimesi.

(Allikas: "Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate keskkonnahäiringute ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmete analüüs")

Leevendusmeetmetesse ei usuta

Uuringu käigus küsitleti karjääri keskpunktist kilomeetri raadiuses elavaid inimesi nii ühekaupa kui ka rühmadena.

"90% küsitletuist oli karjäärile selgelt vastu, karjääri poolt ei olnud ükski inimene," ütles ülikooli teadur Kati Orru.

Kõige rohkem häirivatena nimetati vee kättesaadavust ja kvaliteeti, järgnesid müra ja tolm. Vähem mainiti liiklusohutust ning muutusi küla ilmes ja identiteedis.

Arendaja pakutud leevendusmeetmetest suuremat ei arvatud: müratõkkevallide tõhususse pole usku, liiati kujutaksid need endast visuaalset reostust; veeprobleemide puhuks lubatav ühisveevärk või sügavam puurkaev tooks kaasa vee kallinemise, pealegi võib vahepeale jääda aeg, mil tuleb kanistritega toodava veega läbi ajada. Üldine arvamus oli, et karjääriga kaasnevaid muutusi elukeskkonnas ei suuda leevendusmeetmed korvata; ka tuli vastustes välja arendaja ebausaldusväärsus elanike silmis.

Arendaja pakutud võimalused karjääriga kaasnevate häiringute korvamiseks elanikes erilist huvi ei ärata. Kogukonnale üsna vajalikuks peeti seda, et arendaja annab materjali kergliiklustee rajamiseks, seevastu uued töökohad, mahajäetud sigala kõrvaldamine ega Matka küla kruusatee kraavitamine positiivset tähelepanu ei saanud.

61 küsitletud inimesest 12 ütlesid, et kui kajäär rajataks, lahkuksid nad kindlasti küladest, 23 kaaluksid lahkumist.

Vastuseisul pikk ajalugu

Üle poole vastanuist leidis, et karjääri plaanidega seotud infot on olnud raske kätte saada. Peamiselt on infot saadud teistelt külaelanikelt, kõige vähem arendajalt.

"Infot justkui on, aga teadmisi piisavalt ei ole," võttis ülikooli teadur Marko Uibu elanike räägitu kokku. "Info on tulnud kuidagi juhuslikult ja see on andnud kogu protsessile suhteliselt halva stardi."

Küsitlusest ilmnes, et elanikud ei usalda arendajat ega usu tema lubadusi.

"Tugevalt tuuakse esile ajaloolist ebaõiglust, mis sai alguse üle kümne aasta tagasi, kui võeti vastu planeering, mis selle ala kaevandamiseks määras. See on väga oluline okas, mis kõike kujundab. Lisanduvad inimeste kogemused karjääri rajamise esimese katsega, samuti teiste arendajate ja kaevandustega, mis on viinud arusaamani, et kokkulepped ei pea paika," kirjeldas Uibu. "See ei olnud neutraalne pind, kust protsessi alustada."

Pool küla vs. terve vald

Kõige rohkem küsimusi tekitas uuringu tutvustuse järel see, kas uuringu tegijad küsitletavaid valides − nii alaliselt kohapeal elavad kui ka seal nn teist kodu omavad inimesed − valla hanketingimustest mööda ei läinud.

"Nende gruppide vastustes ei olnud olulisi erinevusi," väitis Kati Orru.

Kõige rohkem hämmastas kohalviibijaid aga Lüganuse vallavolikogu majandus- ja turvalisuse komisjoni esimehe Jevgeni Korniltsevi ütlus, et kui Lüganuse vald kaotab aastas 2,3% inimesi, siis karjääri pärast külast lahkuda lubavate inimeste arv moodustab valla elanikkonnast vaid 0,005% ning terve valla kaoga võrreldes on see väga väike osa.

"Kui inimesed ühest kohast kontsentreeritult lahkuvad, tähendab see selle koha elukvaliteedi tuntavat langust − see on hoopis teise astme probleem," vastas talle Marko Uibu.