:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/11/24/11983609t1hed17.jpg)
Iisaku segakoor tähistas väärikat juubelit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval tähistas oma 150 aasta juubelit Iisaku segakoor.
Juubelikontserdil Iisaku rahvamajas astusid üles lisaks juubelikoorile ka Atsalama segakoor ja Kirderanniku koor. Külaliseks oli Alen Veziko.
Segakoori praegune repertuaar on mitmekesine: traditsiooniline koorimuusika, vaimulikud laulud, spirituaalid, laulud muusikalidest, poplaulud ja laulud eri keeltes. Koor on esinenud maakonna kirikutes ja rahvamajades, rahvapidustustel, võtnud osa maakondlikest ja üle-eestilistest laulupidudest, aga ka ESTO-päevadest, öölaulupeost ja punklaulupeost Rakveres. Koor osales 2011. aastal "Laulupealinna" saates koos Tanja Mihhailova-Saarega.
Iisaku segakoori pikemad kontserdireisid on viinud koori kolmel korral Saksamaale kirikufestivalidele ning korra 2009. aastal Hispaaniasse Cantonigrose festivalile koos Narva kooriga. Portugalis Freamundes 2010. aastal toimunud rahvusvahelisel kooride festivalil saavutas segakoor kirikumuusika kategoorias 4. koha.
Iisaku segakoori asutaja oli 150 aastat tagasi Robert Theodor Hansen, kes 19aastasena sai 1868. aastal Iisaku köstriks. Veel samal aastal avas ta leeritoas erakooli ja asutas sügisel segakoori. Koori lauljad osalesid ka 1. üldlaulupeol Tartus. Iisakus on koorimuusika traditsioon olnud järjepidev. Praegu laulab kooris 24 lauljat, koori dirigendid on Tanja Elken ja Eda Rajamets. Koori hiilgeaegadel 1970ndatel kuulus kooriliikmete nimekirja 52 lauljat.
Praegu koostab koor ajaloolist kogumikku "Iisaku 150-aastane laulutraditsioon", mis antakse välja 2019. aasta alguses. Koori hea valitsejanna on Tanja Elken, kel saab 2019 juba 30 aastat selle ees ja eest seista.