Vaba Lava teeb Narva vabamaks

Vaba Lava Narva teatrikeskus aadressil Linda 2, Narva. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Alates 1. detsembrist ei saa Ida-Virumaad enam nimetada teatrimajata maakonnaks, sest uksed avas Vaba Lava Narva teatrikeskus. Tegemist ongi vaba lavaga, kuhu entusiastlikud teatriehitajad Allan Kaldoja ja Märt Meos ootavad põnevaid lavastajaid ja truppe üle maailma. Näiteks juba märtsis näeb Narvas samas linnas sündinud, aga Venemaal staariks saanud näitleja Julia Augi kirjutatud ja lavastatud näidendit "Minu Eesti vanaema".

Alustada võiks sellest, et nüüd on Eestis kaks Vaba Lava.

Guatemalas sündinud 

Lavastaja ja produtsent Märt Meos räägib, et väiketeatrite vajadus teatrikeskuse järele oli üpris suur. Eestis on suveteater väga populaarne, aga talvel polnud kuskil mängida. Ajapikku on väiketeatreid palju juurde tekkinud. Meos räägib, et kui ta alustas aastal 2000 teatriga R.A.A.A.M, olid olemas Von Krahl, VAT Teater ja Emajõe suveteater, aga praegu, selgub, on juba üle kolmekümne väiketeatri.

Vaba Lava mõte tekkis Allan Kaldojal ja Märt Meosel ühiselt Guatemalas ringi rännates. "Rääkisime teel olles hästi palju teatrist. Allan, kes on hariduselt jurist, kuulas seda juttu ning ütles: "Teeme ära!" Et kui väiketeatritel see vajadus on, teeme põhikirja ja loome sihtasutuse. Idee sündis 2010, üheksalt teatrilt saadi allkirjad, töötasime välja põhikirja ja sihtasutus sai loodud," meenutab Meos. 2014 avati Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava teatrikeskus.

"Kui Tallinnas oli Vaba Lava kohe ehitusse minemas, mõtlesime, mida edasi teha − kas ongi kõik või on meil veel püssirohtu, ambitsiooni kuhugi edasi astuda, mingis suunas minna. Olen ise Narvas sündinud ja mulle on oluline see paik ette võtta, proovida sinna rajada tänapäevast kultuurikeskust. Märdile läheb samuti Narva korda ja adusime, et ka Eesti kontekstis on Narvaga väga oluline tegelda. Aasta oli siis 2013, mil Narva polnud veel fookuses, nagu on praegu," meenutab Kaldoja.

Esmalt mindi kultuuriminister Langi juurde, kes toetas meeste visiooni, et Vaba Lava konseptsiooniga võiks edasi minna ja seda just Narvas. Lepiti kokku, et kui Tallinnas läheb reaalselt ehitamiseks, mis juhtuski 2013. aasta lõpus, hakatakse tegelema Narvaga.

Narva sidemed 

Kaldoja räägib, kuidas Narva on talle perekondlikult oluline. Tema vanaisa oli hariduselt energeetik ning vanaisa ja vanaema kolisid ühes oma elu faasis Narva. Vanaisast sai lõpuks Balti elektrijaamade direktor ja vanaema töötas suure osa elust Narva linnavalitsuse finantsosakonnas. Kaldoja ema on Narvas koolis käinud ja isa Narvas sündinud. Kolmas põlvkond Narvaga seotud inimesi!

Kaldoja isa Väino on, muide, eelmise aasta maist Eesti Energia nõukogu esimees. "Ei saa me läbi Narvata!" tõdeb noorem Kaldoja. Ning meenutab, kuidas isa äsja Vaba Lava kohta küsis: "Allan, miks sa teed seda?" "Pean seda sisuliselt oluliseks − sestap kulutan aega ja närve ja elupäevi, et Narva saaks positiivse rajajoone peale. Muidugi ei kujuta ma ette, et Narva Vaba Lava oleks maailma muutev asi, aga kindlasti oma väikese positiivse energialaksu ta piirilinna arengule annab," seletab mees.

Energiat ja närve ja ka isiklikku raha on kulunud palju. Valikute tulemusena sai kunagise tehase Baltijets haldushoone aadressil Linda 2 Vaba Lava Narva paigaks. Enne käidi nii Ro-Ro klubi juures asuvates vanades laohoonetes kui ka Kreenholmis kõik nurgatagused läbi, räägiti Astri omanikega, kes arendasid Fama keskust. Lõpuks langes otsus, et teater peab olema linna keskel, keset elu, südalinnas, pealegi oli endise tehase ühes tiivas saal juba olemas − seal tegutses kohalik teater Ilmarine.

Vaba Lava Narva teatrikeskuses on:

black box (370,8 m², tribüünil 216 istekohta),

saal (kokku max 300 istekohta koos lisatoolidega),

stuudiosaal (135,6 m², 70 istekohta),

väike saal (81,8 m², 50 istekohta),

näitlejate garderoobid, grimmitoad,

kohvik,

stuudiod (8 kohta).

Sead ja pärlid

"Hakkasime selgitama, kes on omanikud, kas omanikul endal on huvi investeerida. Kuna seda huvi omanikel polnud, aga oli müügihuvi, hakkasime otsima investoreid. Et me neid ei leidnud − sõnades paljud toetavad Narvas mitmesuguste tegevuste läbiviimist, aga kui asi jõuab Exceli tabelite ja äriplaanideni, selgub, et Narva pole riigis kõige atraktiivsem koht, kuhu investeerida −, ostsin maja ise ära; muud varianti edasiminemiseks enam ei näinud," tunnistab Kaldoja.

Visiooni ja tahtega mees rõhutab, et Narva on suuruselt kolmas Eesti linn ja samas... on ta kuidagi eraldi. "Praegune olukord, kus Narva Eestile avaneb ja ülejäänud Eesti tunneb suuremat huvi Narva vastu, on väga positiivne − nii ülejäänud Eestile kui Narvale. Märkasin paljusid inimesi, kes olid näiteks väga elevil, kui viis päeva järjest tuli "Kremli ööbikutele" 2000 inimest ja Kreenholmi tänavad olid rahvast täis.

Küsimus on selles, millal Narva juhtorganid asjale järele jõuavad. Et Narva on olnud omaette, on tinginud ka selle, et Narva valitsemise eripära on ülejäänud Eestiga võrreldes teistsugune. Ma ei saa volikogule öelda, mida peaks tegema, aga kui vaatan, et volikogu oli väga kahtlev Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise suhtes, teeb see nukraks. Narvas on alla 60 000 elaniku, Euroopas on 500 miljonit elanikku. Kui Narvast saaks Euroopa kultuuripealinn, oleks tegu nagu jackpot'i võiduga. Kui volikogu seda ei adu... Tundub, et Narva pole positsioonis, kus lotovõidust loobuda. Loodan väga, et Narva saab selleks pealinnaks," räägib Kaldoja.

Vabariigi valitsus eraldas raha ja Vaba Lava Narva hoone sai korda − Vabal Laval on seal pikaajaline tegutsemisvõimalus ja väljaostu võimalus soodsatel tingimustel. Kaldoja sõnul on küsimus tegevustoetuses. Kui kultuuriministeeriumiga arutati Vaba Lava tegevust, lubas ta isiklikult kultuuriministrile, et Vaba Lava Narva töötajate palgaraha ministeeriumi käest küsima ei minda. Ta eeldas, et linn adub projekti olulisust...

"Aga vägev värk on avanemas. Esialgu saame kuidagi hakkama ja tegutseme lahenduste nimel − lõpuks me võidame niikuinii!" ütleb Kaldoja vahetult enne avapidu.

Pikk tee käia 

Kuidas edasi? Kui palju on praeguseks paigas esimese hooaja kava? Märt Meose sõnul keskus avatakse, aga teekond, et selline ettevõtmine käima lükata − sealhulgas publik leida −, kestab paarist kuni viie aastani.

"Meil pole väga suurt meeskonda taga − praegu on neli inimest tööle võetud. Narva puhul on tegu veidi teistlaadse keskusega kui Tallinnas. Oluline on, et enamik Eesti teatreid ja kontserdikorraldajaid külastaks seda ja annaks etendusi − tegu pole kindlasti pelgalt väiketeatrite lavaga. Kes on valmis sinna tulema?" räägib Meos.

Üks küsimus on keeleküsimus − kindlasti tuleb kõik etendused tõlkida vene keelde. Ja seda tehakse kohe algusest. Esialgu on teatrimajal subtiitrite võimalus, aga peagi loodetakse jõuda ka sünkroontõlkeni.

Meose sõnul on plaanis palju esietendusi: hooaja jooksul kindlasti kaks-kolm. Esimesel hooajal on jaanuaris koostöös Vene teatriga tulemas esietendus, rääkimata avanädalast, mil toimub esmalt teatri R.A.A.A.M lavastuse "TRANSIIT. Peatage muusika" esietendus. Märtsis on kavas Vaba Lava kuraatorprogrammi esietendus koostöös teatriga R.A.A.A.M ning tegu on Narvast pärist Venemaa staari Julia Augi kirjutatud ja lavastatud näidendiga "Minu Eesti vanaema".

Globaalne värk 

Kevadeks on plaanis organiseerida Peterburi teatrite nädal. Mitmed teatrid plaanivad tulla oma kavas olevate tükkidega − näiteks veebruaris VAT Teater "Faustiga". Järgmise suve lõppu plaanitakse esimest korda rahvusvahelist teatrifestivali. Lisaks muud etendused R.A.A.A.Milt ja Vabalt Lavalt. 25. märtsil, kui suurküüditamisest möödub 75 aastat, toimub sellega seotud üritus.

Vaba Lava Narva keskus on globaalset loomu. Juba avanädalal on kohal üle kahekümne väliskülalise, kellele tutvustatakse Narvat ja tema lugu. Toimuvad mitmed Narva-teemalised loengud. "Püüame leida kohalikke lugusid − nii Narvast kui Ida-Virust laiemalt − ja neid lavale tuua. Ilmselt just need võivad esialgu enim kohalikku elanikkonda kõnetada. Selliseid lugusid on kohapeal väga palju," teab Meos.

"Mina ja Märt oleme oma sõpradele USAs ning Venemaal selgitanud, et just sellise kultuurikoostöökeskuse rajamiseks on jumal Narva linna loonud − see on korraga Euroopa Liidus ja Peterburi külje all, Huntingtoni sõnastatuna tsivilisatsioonide piiril, ent üle piirijõe on kahe kindluse vahele rajatud Sõpruse sild. Segase ja ebaküpse poliitilise juhtimise aegadel on kultuuriinimeste koostöö eriti oluline − nagu öeldakse, poliitika lõhestab, kultuur ühendab.

Seni kui mõistlikud inimesed omavahel energiat ja arvamusi vahetavad, suhtlevad, on lootus inimlikust tulevikust elus. Töötame selle nimel, et Vaba Lava juurde Narvas tekiks ka meie suurima naabri ja suurima liitlase (USA) kultuurialast koostööd edendav keskus. Eestil oleks sellest ainult võita ning selline keskus sobiks mu meelest suurepäraselt ka Narva kui eri kultuuride neutraalse ja positiivsest potentsiaalist laetud kohtumispaiga kuvandiga. Me ei tea veel, kas see õnnestub, ent me näeme selle nimel vaeva," rääkis Kaldoja mullu oktoobris Põhjarannikule antud intervjuus "Maailm on Vaba Lava".

Suhted ida ja lääne vahel on vahepealse aja jooksul vaid pingestunud, aga seda vajalikumad on inimeste ning rahvuste vahelised sillad.