Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/07/13/11989133t1hb5ac.jpg)
Vestleme Tartu ülikooli kliinikumi kardioloogi Priit TAMMJÄRVEGA, kes võtab üks kord kuus vastu Ida-Viru keskhaiglas.
Missugused sümptomid peaks inimese tema südame seisundi puhul ärevaks tegema?
Esiteks tuleks uurida riskitegureid: vererõhku, veresuhkrut, kolesterooli, ülekaalu. Mida rohkem neid tegureid on, seda reaalsemad on südamehaigused.
Missugused südamehaigused esinevad kõige sagedamini?
Esikohal on südame isheemiatõbi (haiguste grupp, mille tunnuseks on verevarustuse häired arterites, mis peavad varustama südant ehk müokardi vajaliku verega). Põhitunnusteks on valud südames, hingeldus, eriti koormuse korral ja emotsionaalse stressi seisundis. Teisel kohal on klapirikked (klapid on voldid, mis avavad ja sulgevad südame vatsakeste ning südame ja suurte veresoonte vahelisi avasid; klappide õige töö tagab vere tsirkulatsiooni), kolmandal - hüpertoonilised haigused ja nende tagajärjed.
Mida annab Teie siiatulek Ida-Viru keskhaigla patsientidele?
Võimaluse saada täiendavalt konsultatsiooni ja vajadusel pääseda kardioloogiakeskustesse uuringuteks ja südame-veresoonkonnahaiguste raviks.
Mis liiki kardioloogilisi operatsioone tehakse tänapäeval Eestis ja missuguseid rohkem - kas plaanilisi või erakorralisi?
Praktiliselt kõiki samu operatsioone, mida välismaalgi tehakse. Mõningaid piiranguid on laste puhul - meil ei tehta igat liiki operatsioone. Mis puutub plaanilisi ja erakorralisi, siis nende suhe on 50:50. On päevi, mil on väga palju erakorralisi patsiente.
Millal on Teie arvates Eesti valmis südamesiirdamiseks?
Sõltub üldisest riiklikust süsteemist, sellest, kui kiiresti see areneb. Kirurgid omandavad meetodi kiiremini, kui süsteem suudab selleks võimalusi tagada. Tähendab, see ei sõltu ainult arstidest.
Missuguse mulje jätab Eesti südame-veresoonkonnahaiguste koha pealt?
Kahjuks on need siin endiselt levinumate seas. Mõningaid muutusi paremuse suunas on, kuid need on minimaalsed. Südame-veresoonkonnahaigused on enamjaolt kroonilise kuluga, neist ei saa vabaneda, need nõuavad eluaegset ravi. Näiteks isheemiahaigused. Me opereerime, kuid see on üksnes "remont", haigus ise jääb alles.
Kuidas vältida kardioloogi patsiendiks saamist?
Tuleb elada arukamalt. Arukalt võib elada olenemata rahakoti paksusest. See tähendab tervislikku ja õiget toitumist, päevarežiimist kinnipidamist, füüsilist aktiivsust, kaalulangetust jne. Tuleb välistada võimalikult palju riskitegureid, vabaneda kahjulikest harjumustest. Innustada inimesi niimoodi elama on meie ja riigi ülesanne.
Kas patsient muutub arukamaks?
Muutub küll, kuigi tööd õige eluviisi edendamisel on veel kuhjaga. Praegu on inimestel parem juurdepääs kasulikule informatsioonile kui 20 aasta eest - arstide, interneti ja muude kanalite kaudu. Eriti noortel.