Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2011/09/14/11989644t1h78ce.jpg)
Eestis veel võrdlemisi uudne biokamin lubab nautida elavat tuld ja soojust ka sellises elamises, kuhu korstnat pole võimalik paigaldada. Samuti on see meeltmööda rohelise mõtteviisiga inimestele, sest bioetanool - looduslikust toorainest valmistatud põletusvedelik - on keskkonnasõbralik.
Inglise keeles öeldakse biokamina kohta no limits ehk et see on piiramatute kasutamisvõimalustega, tutvustas Eesti turule 4-5 aastat tagasi jõudnud küttekollet Jõhvi kaupluse OÜ Kamin ja Pliit juhataja Edvin Runnel.
Biokamina peale võiks hakata mõtlema siis, kui inimene soovib nautida ehedat tuld ja soojust, aga tema kodus pole võimalik paigaldada korstnat ja suitsulõõri või läheb see liiga keeruliseks ja kalliks. "Siis on sobivaks alternatiiviks biokamin, mida võib kasutada korteris, suvilas, välikohvikus, restoranis, terrassil... Kui on võimalik järgida elementaarseid tuleohutusnõudeid, et biopõleti alus oleks sile ja läheduses pole süttivaid materjale, võib seda panna igale poole. Ka näiteks vannituppa."
Biokamina tuli on täielikult lõhnatu, ei aja suitsu, vingu ega tahma ja põleb 100 protsenti puhtalt. "Väga suur pluss on ka see, et kui puukütte korral läheb osa soojusest paratamatult korstna kaudu õue, siis biokamina puhul jääb kogu soojus ruumi," märkis Runnel.
Keskmine biopõleti annab 2 kilovatti soojusenergiat, küttes 25ruutmeetrise ruumi kenasti soojaks. Võrdluseks, et puuküttega kamina puhul on see näitaja 6-8 kilovatti. Runneli sõnul pole siiski kogu elamise kütmine biokaminaga rahaliselt mõttekas ega efektiivne, sest see kasutab tunnis keskeltläbi 200-300 milliliitrit bioetanooli; ühe liitri hind on 3,80 eurot. Samal ajal on biokamina väiksem kütteefektiivsus teretulnud, kui inimene soovib nautida elavat tuld toas suvisel ajal.
Säästis kamina lammutamisest
Biopõletite hinnad algavad 60 eurost väiksema laua peal kasutatava mudeli puhul ja ulatuvad erilahenduste korral tuhandetesse eurodesse. Kaupluses demonstreeritakse uudset küttekollet viisil, et põleti on asetatud tavalisse kaminasüdamikku, mida saab ka puudega kütta.
"Üks klient ostis biopõleti oma vanasse lahtisesse kaminasse, mis ei tõmmanud ja mida ta polnud aastaid kasutanud. Ta oli mõelnud selle maha lammutada ja uue puuküttekaminaga asendada, kuid sai biokaminat nähes idee, millega säästis lammutamise vaeva ja hulka raha. Ta ei soovinud kaminat niivõrd sooja saamise eesmärgil, kuivõrd hubasuse ja miljöö pärast."
Kamina, mida praegu veel ostetakse valdavalt puudega kütmiseks, võib soetada südamikuna ja ise kesta ümber disainida, aga ka valmiskujul komplektina. Valmiskaminaid on sadu erisuguseid ja need pannakse sisuliselt kokku nagu legod, rääkis Runnel. Kaminasüdamike hinnad algavad 350 eurost.
Avatud planeeringuga elamistes on omal kohal pöörlevad kaminad, mis on küll hinnaklassilt kõrgemad, kuid mille puhul saab nautida tuld seal, kus parajasti istutakse. On olemas ka kahepoolse klaasiga kaminasüdamikke, mis vajavad aga rohkem ruumi kui kompaktsem pöörlev tulekolle.
Kaks ühes
Üheks uudiseks on kombineeritud küttekolle, mis ühendab ahju ja kamina head omadused.
"Õhkküttekaminad annavad kiiresti sooja, aga ka jahtuvad kiiresti; ahi jälle salvestab sooja, kuid hakkab seda andma alles mitme tunni pärast. Kombineeritud küttelahenduse puhul pannakse kaminasüdamikule järgi moodulitest koosnev soojamüür ja ümbris tehakse soojustsalvestavatest plaatidest. Nii hakkab see kiiresti sooja andma, kuid samas salvestab seda kuni 12 tunniks. Ei ole nii, et õhtul kütad ja hommikul ärkad külmas. See ei ole teab mis odav asi, aga samas investeerid kahe kolde asemel ühte," selgitas Runnel.
Kombineeritud variante leiab ka puuküttega pliitide puhul. Näiteks on müügil sellised plekist kestaga pliidid, mida võib panna soojamüüri taha, et tagada lisaks kiirele soojaandmisele selle salvestamine.
"Puuküttega pliidi teema on praegu väga populaarne, sest nõukogude ajal ehitatud pliidid on oma aja ära elanud ja inimesed mõtlevad, mida teha: kas lasta pottsepal uuesti laduda tellistest pliit või osta plekist ümbrisega küttekeha. Kui rääkida rahalisest vaatevinklist, siis plekist pliitide hinnad algavad 390 eurost, kivipliidi ladumise teenus pluss materjal läheb maksma vähemalt 1000 eurot," tõi Runnel võrdluseks. Kes on aga omaaegse n-ö Pioneeri pliidi usku, leiab sellelegi tänapäeval asenduse. Nii veesärgiga kui ilma.
"Üks asi, mida siin kandis eriti ei tunta ega teata, on see, et materjalina, mis pannakse kamina ja pliidi ette tuleohutuse tagamiseks, võib pleki asemel kasutada kirgast või toonitud karastatud klaasi. Eriti kui on ilus parkettpõrand, mida ei taheta varjata. Kui ka midagi juhtub, näiteks kukub ahjuroop peale, on karastatud klaas turvaline - see puruneb miljoniks tükiks ega lõhu. Klaasi on võimalik tellida erisuguses kujus ja sobivas mõõdus."