Korterid tühjendavad omavalitsuste rahakotte

Kiviõli lahendab üleliigsete korterite probleemi majade ümberkolimisega, et koormaks muutunud elamispinnast lahti saada. Foto: Peeter Lilleväli

Kui Kohtla-Järvel kulub tühjade korterite ülalpidamiseks aastas ligikaudu 7200 eurot, siis Kiviõlil saab see summa täis juba paari kuuga, kuna tühje kortereid on linnas veidi enam, kui mahutab üks keskmine maja.

Mitmed Ida-Virumaa omavalitsused on hädas neile kuuluvate ja tühjalt seisvate korteritega, mille ostmise vastu on huvi väike, ning seetõttu peab linn arvestama kuludega, mis korterite ülalpidamisega kaasnevad. Kui Kohtla-Järvel on selliseid kortereid 20, Püssis 16 ja Aseris pärast viimast oksjonit kümmekond, siis Kiviõlis on linnale kuuluvaid kortereid kokku 60.

Lahenduseks tühjakskolimine

Kiviõli maksis eelmisel kuul oma tühjaltseisvate korterite eest kommunaalteenuseid 3500 eurot. See tähendab, et aastas kulub neil korterite ülalpidamiseks ligikaudu 30 000 eurot, mis on arvestatav väljaminek.

"Korteritega tegelemiseks on kaks võimalust - ümberkolimine ja müümine. Mõlemat oleme ka teinud, ehkki kahel korraldatud oksjonil oli huvi korterite vastu nullilähedane ja ühtegi neist müüa ei suudetud," tunnistas Kiviõli abilinnapea Risto Lindeberg, et korterid on linnale koormaks.

Kiviõli lõpetas just ühe kortermaja tühjakskolimise. Enam kui pooled linnale kuuluvatest korteritest asuvad samas rajoonis ning tegemist on 1960ndatel ehitatud neljakorruseliste majadega, kus on läbikäidavad toad ja väikesed köögid. Kui kõik linnale kuuluvad korterid kokku panna, siis saaks neid veel ühe sellise maja jagu ning jääks veidi ülegi.

"Korterid leiaksid uued omanikud siis, kui linna tuleks inimesi juurde. Praegused inimesed kusagil ju juba elavad ning lootus, et nemad korteri soetavad, on väike," tunnistas Lindeberg. Oksjonil ei tundnud korterite vastu huvi ka ettevõtted. Varasemad kogemused ettevõtetele müüdud korteritega pole ka kõige paremad - ühele ettevõttele kuuluvad kaks maja on tunnistatud elamiskõlbmatuks ja lähevad lammutamisele; üks omanik lubab investeeringuid siis, kui seiklusturismi keskus valmis saab. "See, et seiklusturismi keskus ja muud arendused edenevad, on ainus lootus, et Kiviõlisse elanikke juurde tuleks," ütles abilinnapea.

Välismaistele omanikele

Kui Aseris läks viimasel korterioksjonil kaubaks tervelt kuus korterit ja seal olid ostjateks peamiselt ettevõtted, kelle kaudu lähevad korterid Venemaa kodanikele, ning samamoodi on Venemaalt tuntud huvi Püssi korterite ostmise vastu, siis Kiviõlis ei müüdud viimasel oksjonil mitte ühtegi korterit. "Juhul kui Venemaa kodanikud Kiviõlis kortereid ka ostavad, siis eraisikutelt," arvas Lindeberg.

Viimase eduka oksjoni järel on Aseris alles veel kümmekond vallale kuuluvat korterit. Püssis on see arv suurem - seal on tühjalt seisvaid kortereid 16 -, kuid kuna suurem osa nendest asuvad majades, kus keskküte on välja lülitatud, siis pole kulud nendega seoses eriti suured ning linn pole viimasel ajal nende müümisega aktiivselt ka tegelenud. "Üksikud korterid on meil läbi kinnisvarafirma müügis ning nende vastu on ka huvi tuntud," ütles Püssi linnapea Enno Mägar, kelle sõnul on linnal palju suuri, 4toalisi kortereid.

Kohtla-Järvel on tühjana seisvaid kortereid paarkümmend. Linnapea Jevgeni Solovjovi sõnul on suurem osa neist sellises seisus, et vajavad korralikku remonti, ning seetõttu on nende müümine ka keerulisem.