/nginx/o/2019/01/14/11714304t1h92a4.jpg)
/nginx/o/2024/04/12/15999308t1h8ab5.jpg)
Eelmisel suvel Kohtla-Järvel avatud kohvik Croissant pole prognooside kiuste uksi sulgenud, vaid on konkurentsile edukalt vastu pidanud ning kujunenud hubaseks vaba aja veetmise kohaks, kus külastajad lisaks maitsva toidu nautimisele ka meelt lahutada saavad.
Kohtla-Järvel Järveküla tee 79a kahe tee vahel pikka aega tühjalt seisnud väike hoone ei ole väljast eriti muutunud, seest aga küll: siin on valgusküllane ja ilus, levivad isuäratavad lõhnad ning iga külaline võetakse soojalt vastu. Sellisesse kohta tahaks ikka ja jälle tagasi tulla.
Hoones mullu avatud kohviku perenaine Oksana Ugrintšuk kinnitab, et paljud külastajad tulevadki pärast esimest külastust mõne aja pärast tagasi − ja mitte ainult värskete küpsetiste järele.
"Meil on juba püsikundedki. Me ei valmista oma tooteid külmutatud tainast, vaid teeme kõike kohapeal ise ja katsetame täidistega. Selliseid sarvesaiu nagu meil poest ei saa. Paljudele meeldib ka see, et meil on olemas lastenurk, kus lapsed saavad mängida, seni kui täiskasvanud suhtlevad. Meie juurde tullakse ka teistest linnaosadest ja linnadestki, info liigub suust suhu kiiresti."
Eluga Eestis rahul
Ugrintšukkide pere kolis Ukrainast Krementšukist Eestisse 2000. aastal. Perepea töötas ühes Ida-Virumaa metallitöötlusettevõttes ja nii nad otsustasidki kogu perega siia elama kolida. Oksana sõnul meeldib nende perele Eestis.
"Oleme juba ammu kohanenud. Meile meeldib Kohtla-Järve ja isegi põhjamaine kliima sobib, sest ma ei armasta kuumust," rõhutab ta. "Vihma sajab küll tihti, aga kõik muu on nagu kodus."
Eestis viis Oksana täide oma ammuse unistuse saada kondiitriks: asus õppima Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses, omandas elukutse ja käis Itaalias praktikal.
Kuna Kohtla-Järvel napib kohti, kus mõnusas õhkkonnas hommiku- ja lõunasööki nautida, sülearvutiga tööd teha või kohtumisi korraldada, otsustas Oksana avada oma kohviku. "Põhieesmärgi olen juba saavutanud ja ise endale töökoha loonud."
Tema sõnul oli kõige keerulisem selleks sobiv ruum leida, ent kui koht välja valitud, kulus veel mitu kuud, et seal oma kätega remont ära teha.
Tööd on palju, kuid pere aitab
Oksana tunnistab, et aasta aega tagasi ei uskunud ta oma ettevõtmise edusse isegi. "Ma ei kujutanud ettegi, millesse end mässinud olin, ent pole alustatut hetkekski kahetsenud − olen endale ise töökoha taganud ja teen seda, mis mulle huvi pakub."
Croissanti kohviku läheduses on teisigi toitlustusasutusi, ent konkurents algajat kondiitrit ei heiduta. "Konkurents sunnib pingutama ja edasi arenema ning paneb ehk teisigi oma töös midagi uuendama või muutma, mõjutades ühtlasi linna üldpilti. Loodan, et ka meie jõupingutused aitavad Kohtla-Järve mainet parandada," sõnab ta.
Praegu on kohvikus kolm töökohta: lisaks Oksanale endale köögiabiline ja ettekandja. Esialgu tulevad nad kolmekesi toime, ent perenaise sõnul käivad abikaasa ja tütar õhtuti sageli neile kohvikus abiks.
"Jõuan kohvikusse hommikul kell seitse ja lahkun sealt kell kümme õhtul. Pühapäeviti on kohvik külastajatele suletud, ent minul on ka siis siin tegemist," räägib Oksana. "Esimesel kahel nädalal oli töörütm meeletu ning väsisin väga, kuid tasapisi olen harjunud ja nüüd tundub selline režiim juba normaalne. Sellest, et puhkamiseks aega napib, pole midagi − kui töö huvi ja naudingut pakub, siis ei pane kella tähelegi."
Katsetavad menüüga
Kohviku menüüs pole enam ammu üksnes küpsetised ja magustoidud, vaid pakutakse ka "korralikku" toitu. Katsetamisel on ka lõunamenüü: kohvikupidajad püüavad keskenduda külastajate maitsetele, leiutades roogasid, mida mujal ei pakuta, näiteks Ungari supp bograch. "See on väga toitev ja sobib paremini külmal aastaajal, seepärast läheme praegu üle kergematele kevadistele suppidele," räägib Oksana.
Kohvikus on 32 istekohta, ent juba on toole juurde tellitud, sest üha sagedamini tuleb neid puudu. "Näiteks hiljuti peetud kohtumisele Katri Raigiga kogunes üle poolesaja inimese ja pidime Virumaa kolledžist toole juurde tooma."
Hubases kohvikusaalis toimuvad üha sagedamini mitmesugused meelelahutusüritused, loomekohtumised ja kontserdid: siin on esinenud ukraina folklooriansambel Perelaz ja muusik Silvia Ilves, Narva-Jõesuu kirjanik Madis Tuuder korraldas siin oma raamatu esitluse, 30. märtsil aga peeti lõbus pidu, mille korraldas Tartust pärit loominguline pere. Mõnikord näidatakse kohvikus ka filme − idee selleks andis mullu sügisel "Kinoffi" raames toimunud edukas linastus.
"Virve Linder on meie kohvikus pidanud kohtumisi huvitavate inimestega, talvel aga pakkusime oma saali Toomas Nõmmistele, kes on oma koduhoovis kontserte korraldanud juba pikka aega, ja meie koostöö õnnestus."
Toit ja lõbu käsikäes
Pühapäev on kohvikus küll puhkepäev, ent mõnikord kogunevad sel päeval siia ikkagi inimesed ja kõlavad laulud − harjutab ukraina koor.
"Ukrainast Eestisse kolinud noored naised − umbes viisteist inimest − lõid oma koori, ent neil polnud kohta, kus kooriproove teha," räägib Oksana. "Pakkusin, et nad võiksid kokku saada meil − akustika on siin hea ja mul on niikuinii köögis alati tegemist. Ehk kuuleme varsti ka noore loomekollektiivi kontserti," loodab ta.
Hiljuti hakkas Oksana nädalavahetustel kokanduse meistriklasse korraldama. "Olen oma iseloomult selline inimene, et ei suuda ühe koha peal paigal istuda, vaid tahan pidevalt midagi uut katsetada. Alustades midagi uut, õpin töö käigus ka ise − iga kogemus tuleb kasuks."
Juba on koos huvilistega valmistatud kartuli- ja šokolaadivareenikuid, sarvesaiu ja muffineid meenutavaid cruffin'eid ning cinnabon'e ehk kaneelitäidisega kreemisaiakesi. Järgmine meistriklass on kavas 28. aprillil ning siis valmistatakse linnaelanike palvel taas cruffin'eid. Infot leiab kohviku veebilehelt ja sotsiaalmeediast. Kuna kohviku köök on väike ega mahuta rohkem kui kümme inimest, palutakse huvilistel eelregistreeruda − rühmad täituvad kiiresti.
Pakkumistele avatud
Praegu toimuvad üritused kohvikus kord kuus, ent Oksana tahaks, et neid oleks sagedamini − vähemalt kord nädalas. Ta rõhutab, et nemad on avatud igasugustele ettepanekutele, sest ehkki ürituste korraldamise puhul on tegemist ja askeldamist tavalisest rohkem, pakub see alati uusi kogemusi ja arenguvõimalusi.
"Meie äris pole lihtne ellu jääda, eriti väikelinnas. Hindadega mängida väga ei saa ja kulud üha kasvavad. Eriti keeruline oli jaanuar: elektriarved olid tohutud, sest elektrit ei tarbi ju üksnes köögiseadmed, vaid meil on saalis ka elektriküte. Kuid kokku me ei hoia − külalised peavad end siin mugavalt tundma," kinnitab Oksana.
Toimetulekuks ja külastajate köitmiseks peab tema sõnul pidevalt midagi uut välja mõtlema ja katsetama, sest isegi kõige maitsvamad sarvesaiad tüütavad ükskord ära.
"Olen algusest peale rääkinud, et meie kohvikust peab saama perede tõmbekeskus. Tahaksin, et inimesed tuleksid siia nii toitu nautima kui ka meeldivalt aega veetma. Seetõttu oleme avatud igasugustele pakkumistele ja algatustele: katame ettevõtjate kohtumistel Rootsi laua, pakume catering'i, toitlustame lastelaagris osalejaid ja Kohtla-Järvel võistlustel käivaid sportlasi, katame juubeli- ja sünnipäevalaua... Loome üritusteks mugava õhkkonna ja söödame kõigil kõhud maitsvalt täis," lubab kohviku perenaine.