Käreda pakasega ei tohi suitsetada ega kanda metallist ehteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut hoiatab, et nädal tuleb väga külm. 1. veebruarist langeb temperatuur -25...-35 kraadini, nädala lõpuks kuni -32 kraadini. Arstid soovitavad käreda pakase käes hoolitseda selle eest, et soojas oleksid eelkõige pea ja jalad, sest nende jahtumine põhjustab külmetumist kõige kiiremini.
Käreda pakase käes külmuvad eelkõige jäsemed, nina ja kõrvad. Veri suundub ajusse, südamesse ja siseorganitesse, et hoida stabiilset temperatuuri, vereringe jäsemetes aga aeglustub. Külmakahjustus ei teki ainult madalatel temperatuuridel, vaid ka niiske, kuid tuulise ilmaga.
Ülejahtumise esimesed tunnused on vappekülm, lihasvärinad, pidurdatus ja apaatia. Edasi muutuvad sinakaks või valgeks huuled ja langeb kehatemperatuur. Külmunud kohad hakkavad kõrvetama, muutudes mõnikord valulikuks.
Inimene tuleb üles soojendada aegamisi
Arstid soovitavad külma saanu kõigepealt sooja ruumi viia. Külmakahjustuste soojendamine peab olema passiivne. Kahjustatud kohti ei tohi hõõruda piirituse ega lumega - lumega tekitatud marrastustesse võib sattuda infektsioon. Tugeva külmumise korral tuleb kannatanut soojendada 20kraadises vannivees, tõstes vee temperatuuri 15 minuti jooksul aeglaselt 37 kraadini. Seejärel tuleb kannatanu mähkida sooja teki sisse ja anda talle juua suhkruga teed.
Kui külmakahjustuse pindala on peopesast suurem ning kui inimene muutub pärast soojenemist loiuks ja uniseks, aga külma saanud jäsemed jäävad valgeks, tuleb kutsuda kiirabi.
Eriti tundlikud on külmaga lapsed ja vanurid. Käreda pakasega on neil parem üldse õue mitte minna. Kui see aga on vajalik, tuleb soojalt riidesse panna ja mitte võtta ette pikki käike. 20 minutit enne õueminekut tuleb kanda lapse näole kaitsekreemi. Sedasama peaksid tegema ka täiskasvanud, kaitsmaks nahka ülejahtumise eest.
Kuidas vältida ülejahtumist
Ärge jooge enne väljumist alkoholi. Alkohol laiendab veresooni ja keha kaotab soojust kiiremini. Parem on juua sidruniga teed - C-vitamiin tõstab organismi kaitsevõimet.
Ärge suitsetage pakase käes - suitsetamine ahendab veresooni ja aeglustab vereringet. Ärge kandke pakase käes metallist ehteid. Kandke avaraid riideid ja riietuge kihiliselt - mida rohkem kihte, seda paremini säilib soojus. Valige numbri võrra suuremad jalanõud, et saaks jalga panna ka soojad sokid. Kindlasti kandke mütsi - peanaha kaudu kaotab organism kõige rohkem soojust.
Ärge väljuge kodust tühja kõhuga, sest organism vajab energiat. Varjuge tuule eest - pakane ja tuul põhjustavad tugevaid külmakahjustusi.
Nahk vajab erilist hoolt
Pakasega vajab meie nahk erilist hoolitsust, sest just sel ajal kaotab nahk palju niiskust ja kortsud muutuvad nähtavamaks, lisaks tekib ka uusi. See on seletatav asjaoluga, et pakase toimel tõmbuvad veresooned esmalt kokku ja seejärel vere survel laienevad. Halva verevarustuse tõttu võib nahk muutuda lõdvaks, kuivaks ja üsna kiiresti ketendama hakata või ärrituda.
Külm põhjustab naha sarvepiteeli paksenemist - nii püüab nahk kaitsta end agressiivse väliskeskkonna eest - ja tagajärjeks on karedam väljanägemine kui suvel. Kaob värske jume. Kõigele lisaks pärsib külm õhk rasunäärmete talitlust. Selle tõttu õheneb hüdrolipiidne kiht ning nahk on vähem elastne ja ärritustele vastuvõtlikum, kattudes kiiresti punaste laikudega. Tihti muutub nahatüüp ja nahk muutub kuivemaks kui suvel.
Kosmetoloogid kinnitavad, et mida rohkem on nahk niisutatud, seda paremini talub ta talviseid katsumusi. Vahetult enne õue minekut ei tasu nägu pesta ega kasutada niisutavat kreemi, sest lõpuni kuivamata niiskus külmub pakase käes ning muutub näol imeõhukeseks jääkoorikuks, põhjustades külmakahjustusi ja ketendamist.
Ideaalis peaks meigi näolekandmise hetkest kuni õue minekuni mööduma vähemalt 40 minutit. Eriti külmadel ja tuulistel päevadel tasub kasutada spetsiaalseid kaitsekreeme. Neid võib leida apteegikosmeetika hulgast. Talvised kreemid on paksemad ja rasvasemad kui suvised. Kreemi valimisel tuleb lähtuda reeglist, et mida külmem on õues, seda rasvasem peab olema kaitsekreem. Mõnede kaitsekreemide siltidel (näiteks nende, mis sisaldavad naaritsaõli, hanerasva või mesilasvaha) on märkus selle kohta, et kreem on mõeldud külma ilma puhuks. Niisuguste kreemide koostises on ka silikoon, hitosaan ja naturaalsed õlid (seedri-, kastoor-, mandli-, jojoba-, aprikoosiõli), mis kaitsevad ning toidavad nahka.