Ekstreemseim tantsupidu lepitab maavaime FOTOGALERII

Lisaks ühisele tantsule ühendab talvise tuhamägede tantsupeo osalisi ka käest kätte antav tuli. Foto: Peeter Lilleväli

[nggallery id=30]

Laupäeval juba kaheksandat korda Kohtla kaevanduspargi-muuseumi alal toimunud talvine tuhamägede tantsupidu köidab osalejaid väljakujunenud traditsioonide ja loodustlepitava vaimuga.

Talvise tuhamägede tantsupeo kunstilise juhi Urve Kilgi sõnul annab päev läbi karmi talveilma käes peo pidamine tantsijaile sellise elamuse ja laengu, mis paneb nad aasta pärast pea kindlasti naasma.

Pioneeri-eri

"Ka tänavu olid peol n-ö väliskülalised Tallinnast, Harju-, Hiiu- ja Jõgevamaalt ning Lääne-Virumaalt. Kui esmalt tullakse meile mujalt tantsima osalt ka huvist näha maakonda ja põnevat kaevandusparki, siis teist ja kolmandat korda tulekuks peab olema ikka midagi, mis johtub peost endast," rääkis Kilk.

Kilk ütles, et igal aastal püütakse peo repertuaari lisada midagi uut - tänavu oli selleks nostalgiaplokk "Tagasi lapsepõlve", kus meenutati pioneeri- ja lasteaiatantse. Kui keerulisemad tantsud vajavad eelkoolitust, siis "Bugi", "Lõbus mölder", "Bingo"ja "Rits-rats-rundibumm" võimaldasid kõigil peolistel peaaegu paarikümne miinuskraadi juures sammu tantsuks seada.

Ka tantsiti tänavu tantse, mis olid pühendatud tantsutaat Ullo Toomi 110. ja Heino Aassalu 80. sünniaastapäevale.

Tantsupeo peakorraldaja Erika Kõllo leiab, et traditsiooniks kujunenud peo põhiväärtuseks ongi väljakujunenud kommetest kinnipidamine.

"Näiteks kaevurite kaerajaani tantsimine maa all, mis ühendab peolised tingimustes, mida mõni isegi pelutavaks ja klaustrofoobiliseks võib pidada, tantsupeo tule süütamine Ülo Vinteri "Põhjamaa" saatel ning loits kivihiies on väljakujunenud peo alguselemendid," ütles Kõllo.

Tuline pidu

Kõllo sõnul on talvise tantsupeo märksõnaks ka tuli. "Aastaid oleme süüdanud õleskulptuure, mis on meie õletulestik, ja sellele sekundeerivad tuletantsitajad. Tänavu tõi Mariethe-Piret Niglas suuskadel peo lõpus tantsijate tõrvikuisse tule, mille valgel suundusime Kohtla-Nõmme rahvamajja, kus sai jalga edasi keerutada simmanil," rääkis Kõllo.

Teadmamees Mikk Sarv, kes tantsupeol traditsiooniliselt loitsu lausub, leiab, et kogu talvise peo mõtteks on aga Maalt andeks palumine kaevandamisega tehtud kahju eest ning Maa tervendamine rõõmsa meele ja tantsuga.

"Tantsijad toovad oma kodukohast kaasa kivid, mis jäetakse kivihiie veerde. Üheskoos loitsides lubatakse Maale tantsuga rõõmu tuua ja ise rõõmsana püsida. Samuti lubatakse püüda hoiduda maavarade kaevandamisest, prügi ja saasta maasse matmisest, looduse väljakurnamisest väetiste ja mürkidega ning seda kõike tehes püsida rõõmsameelse ja terve kogukonnana," ütles Sarv.

Kohtla-Nõmme tantsupeo veidi vanemaks velleks on Viljandi talvine pidu, aga virulaste tuhamägede tantsupidu eristub mulkide omast ekstreemsuse poolest. Kui Viljandis tantsitakse tunnikene pakases, mille järel suundutakse ruumidesse, on virulased terve päeva kartmatult õues.

Seekordsel tantsupeol osales 31 rühma ja 350 tantsijat.