Kõrgtehnoloogilise kübersipelga asemel tuleb säästusipelgas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Minu meelest on see sipelgas väga õnnestunud," märkis kolmapäeval skulptor Hannes Starkopfi juures taiest vaatamas käinud Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Arthur Seppern rahulolevalt, kuigi taiesel pole ei liikuvat pead ega hõõguvaid prožektorsilmi, nagu kavand ette nägi.
Starkopfi võistlustöö "Cyberant" võitis mullu korraldatud konkursi, mille žüriisse kuulunud Eesti kunstnike liidu esimees Jaan Elken leidis, et viiemeetrisest hiigelsipelgast võib kujuneda skulpturaalne maamärk. "Loodetavasti kerkib Jõhvi kõrgtehnoloogiliste, no ütleme väheke realistlikumalt - "mobiilsete" vidinatega rikastatud objekt," nentis ta pärast konkurssi, tuginedes kavandile, mis nägi ette sipelga varustamist prožektorsilmade ja puldi abil liigutatava peaga.
Paraku kavandist kaugemale need vidinad ei jõudnud.
Üle pakutud?
"Mis puutub elektroonika ja elektriosade paigaldamisse sipelgasse, siis see sai juba esimese arutelu käigus maha laidetud, sest puldist töötav sipelgas oli üle pakutud," märkis žürii esimeheks olnud Seppern, kelle sõnul toimus kavandist taganemine tellija ja skulptori vahelisel kokkuleppel. "Autoritele (kavandi arhitekt on Tõnu Laigu - toim.) anti aega need detailid läbi mõelda ja esitada lõplik versioon."
Konkursitöö seletuskirjas nimetas autor sitika võimaliku materjalina roostevaba terast. "Tõenäoliselt sobiks aga ka vanametallist ja risust kokkukeevitatud "monstrum"," leidis Elken toona, märkides, et mõlemal suunal on jumet. "Viimane jäigi lõplikuks versiooniks osapoolte vahel," märkis Seppern, et sipelgas valmis ka esialgsest kavandist lühemana.
"Veidi üle kolme meetri," nentis Starkopf, kelle sõnul sai kõrgtehnoloogilisest sipelgast ka kasvu poolest säästusipelgas skulptuuri eelarve vähenemise pärast.
Segadus protsendiga
"Eelarve vähenes viis korda," märkis Harjumaal Oru külas kokku keevitatud sipelga autor, kes kavandit tehes oli arvestanud konkursi tingimustes nimetatud 65 000 euro suuruse summaga. "Kuid konkursi tingimused olid valesti koostatud ning viis korda väiksema summa eest polnud võimalik sipelgale teha ei prožektorsilmi ega liikuvat pead." Roostevaba metalli asemel kasutas autor musta metalli, mis pärast liivapritsiga puhastamist kasteti üle soolveega, et saavutada ühtlast roostekihti.
Sepperni sõnul põhjustas segaduse eelmisel aastal kehtima hakanud kunstiteose tellimise seaduse mitmeti tõlgendamise võimalus. "Seadus on alles uus ning kõik ei saa sellest ühtmoodi aru. Me käisime sellepärast ka kultuuriministeeriumis, et selgust tuua."
Seaduse kohaselt tuleb ehitustööde rahast eraldada üks protsent kunstiteose tellimiseks ning õpilaskodu renoveerimise ette võtnud Ida-Virumaa kutsehariduskeskus oli üks esimestest suurtest riigiobjektidest, kus tuli hoone sundkorras esteetiliselt rikastada. "Seadus on aga inimesele arusaamatu ja täis küsimusi tekitavaid paragrahve, mistõttu koostab kultuuriministeerium juba enne seaduse praktikasse jõudmist inimkeelset lisajuhendit," märkis Eesti Päevaleht mullu sügisel.
"Kuna konkursi pakkumine oli tehtud siiski nii, et skulptuuri hind ei tohi ületada 65 000 eurot ja see pidi moodustama õpilaskodu maksumusest - 1 117 665 eurost - ühe protsendi, siis niimoodi kujuneski skulptuuri lõplikuks hinnaks 12 650 eurot pluss käibemaks," sõnas Seppern.
Skulptuur avatakse koos õpilaskoduga 12. aprillil.