Palava ilmaga on kerge haigeks jääda

Tuleb silmas pidada, et soolane merevesi jahutab keha rohkem kui mage vesi, mistõttu on külmetumise oht suurem. Foto: Matti Kämärä

Suviti mõeldakse harva külmetushaigustele. Näib, et 20 kraadiga pole enam võimalik külma saada. Ent meedikud hoiatavad, et suvel tuleb olla sama ettevaatlik kui talvel, vältimaks külmetumist.

See ainult tundub nii, et suvi ja külmetushaigused ei sobi kokku. Angiini võib näiteks saada ka kõige soojema ja tuulevaiksema ilmaga. Seepärast, et kuumaga on kerge kaotada reaalsustaju ja unustada elementaarsed ettevaatusabinõud.

Perearst Galina Linkova sõnul käib palava ilmaga tema juures angiiniga patsiente rohkem kui talvel. Põhjus on lihtne: suvel ei peeta piiri külmade jookide ja jäätisega. Kusjuures igal suvel astuvad inimesed nii-öelda sama reha peale ehk räägi palju tahad, ikka jäädakse palavaga haigeks.

Suvel kauplusest vett või õlut ostes püüame valida kõige külmemat, otse jääkülma pudelit. Mõnele ei tee lonksuke jääkülma karastusjooki mitte midagi, aga kui on tegemist nõrgema organismiga, võib kergesti angiini jääda. Kurgu järsk jahutamine aktiveerib haigustekitajad, bakterid ja viirused, mida ninaneelus alati leidub.

Külmi jooke tasub juua väikeste sõõmudega ja ilma kõrreta. Nii jõuab vedelik enne kurku sattumist suus pisut soojeneda.

Suplejate hädad

Doktor Linkova ütleb, et suvel esineb tihti põiepõletikku ja neuralgiat, mis on organismi alajahtumise tagajärg. Tihtipeale on põhjuseks suplus jahedas vees. Teinekord polegi vesi liiga jahe, aga seal ollakse liiga kaua.

Suplemine ise on tervistav ja karastav protseduur, mida arstid soovitavad mitmete terviseprobleemide puhul. Eriti hea on suplemine merevees, kuna merevesi parandab ainevahetusprotsesse, toniseerib närvisüsteemi ja veresoonkonda, on kasulik mõningate liigese- ja hingamisteede haiguste vastu. Tõsisemate seisundite korral tasub siiski enne puhkusele sõitmist oma arstiga nõu pidada, et ei peaks pärast kaldal istuma ja laineid eemalt imetlema.

Alajahtumine on levinuim suplemisega seotud probleem. Seda peaks meeles pidama need, kel on kalduvus tihti külmetuda või kellel on probleeme veresoontega. Tuleb silmas pidada, et soolane merevesi jahutab keha rohkem kui mage vesi. Vees tuleb aktiivselt liikuda, ei tasu viibida seal nii kaua, et ihule tuleb kananahk. Veest välja tulles on soovitav end rätikuga üle hõõruda ja panna selga kuivad päevitusriided.

Vaevalt randa jõudnuna ei maksa kohe vette hüpata. Järsk temperatuurikõikumine võib põhjustada veresoonte spasmi. Ka päikese käes kuumaks köetuna jahedasse jõkke hüpates on risk haigestuda. Andke organismile veerand tundi aega ranna mikrokliimaga harjuda, alles siis minge rahulikult vette ja hakake ujuma.

Püüdke supelda ainult sooja ilmaga, mil õhutemperatuur on vähemalt 23 kraadi. Ärge veetke kohe esimesel puhkusepäeval poolt päeva vees, alustuseks piisab ühest suplusest.

Traumad ja putukad

Muud suvel sagedamini esinevad probleemid, millega arst peab tegelema, on traumad ja putukahammustused. Traumade eest hoiatavad arstid iga suvehooaja alguses: ärge hüpake vette tundmatus kohas! Kivide ja juurikate vastu võib ennast valusalt vigastada, vahel koguni elu kaotada.

Hammustustest kõneldes paluvad arstid: kaitske end metsa ja suvilasse minnes. "Putukate eest tuleb end hoolega kaitsta. Tänavu on niisugune häda, et patsiendid tulevad hammustustega, mis näevad välja nagu põletushaavad," ütleb Galina Linkova. "Rahvameditsiin siin ei aita, kirjutame välja allergiavastaseid ravimeid. Nii et kui putukahammustus põhjustab vaevusi, minge kohe arsti juurde."