Metsatölli mõuramised laiendasid "Seitsme linna muusika" festivali piire FOTOGALERII

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes Metsatölli esinemise Rannapungerjal maha magas, saab neid taas Ida-Virumaal näha juba sel reedel Narva linnuse õuel motomeeste korraldataval peol.
Kes Metsatölli esinemise Rannapungerjal maha magas, saab neid taas Ida-Virumaal näha juba sel reedel Narva linnuse õuel motomeeste korraldataval peol. Foto: Matti Kämärä

[nggallery id=37]

Aastatega Bachist ja Brahmsist kaugenenud maakonna süvamuusikafestival tegi sel reedel seitsme penikoorma saapa sammu uues suunas, kuulutades ürituse avatuks hevimeeste esinemisega.  

14. korda toimuv "Seitsme linna muusika" festival pole pärast reedel Rannapungerjal toimunud Tuletorni kontserti enam endine, sest kes seda enne näinud, et sopranite ja metsosopranite, tšello, oboe ja klavessiini ning Beethoveni, Haydni ja Schubertiga sõbrustav festival lubaks lavale sedavõrd jõrmi bändi, nagu seda on Metsatöll.

Aga just nii see oli.

Sile publik silmitsi Metsatölliga

Oli see hea või halb? See oli kogemus nii neile festivali külalistele, kes raskest rokist seni kaarega mööda käinud, kui ka neile, kes just tänu Metsatölli ülesastumisele enda jaoks nii Tuletorni kontserdid kui ka "Seitsme linna muusika" festivali avastasid.

Esinejad dikteerivad publiku, märkis mullu Tuletorni kontsertide korraldaja Guido Kangur. Ja nii see on: Eesti raskeroki lipulaev oli kohale meelitanud ka veidi jõrmimaid mehi, kellele oli see vaatamata "Seitsme linna muusika" festivali pikale traditsioonile ja Tuletorni kahe aasta eest tehtud kannakinnitusele Rannapungerjal esimene kord seal osaleda.

Kuigi publik oli siiski erinevalt raskeroki kontserdi tavapärastest nautijatest sile ja needivaba, tundis Metsatöll ennast laval hästi. "Publik oli täpselt see, mis olema peab," märkis bändi trummar Marko Atso, kelle kogemused on näidanud, et ühine keel leitakse kiiresti ka nende kontserdikülastajatega, kes pole varem Metsatölli näinud ei lähedalt, ei kaugelt.

Vaatamata Guido Kanguri antud soovitusele kolida enne möirameeste lavaletulekut detsibellide võimsuse pärast paar rida kaugemale, ei taganenud publik tolligi ja laulis refrääne kaasa.

Rokklaulja Sisask?

Aga väikesest Siirist oli natukene kahju, sest enne hevimehi lavale astunud Siiri Sisaskist kujunes sel kontserdil teenimatult Metsatölli soojendusesineja.

Sisaskit on pärast plaadi "Hommikupuu" ilmumist asutud jõuliselt seostama Metsatölliga ja talle on külge poogitud rokklaulja silt. Plaadi reklaamimisele ei tee see muidugi paha. See, et Metsatölli trummar Marko Atso oli Sisaski uue albumi produtsent ja tema laulude seadete autor, kes koos Keijo Koppeliga need ka sisse mängis, ei tee Sisaskist kui Eesti ühest omapärasemast lauljast veel üheülbalist rokkstaari, ammugi mitte Metsatölli kaaslast.

Suurel laval ja vabas õhus esinedes ei teeks aga Sisaskile paha tulla kontserdi ajal oma klahvpillide tagant välja, mitte püsida seal nagu naelutatud. Vabaõhukontsert ei ole kammersaalikontsert, kus visulaase plaani jaoks piisab ka muusikainstrumendi tagant paistvast solisti peanupust.

Samas neile, kellele jõrmide meeste mõuramised liiga monotoonsed tunduvad, polekski "Seitsme linna muusika" festivali avapäev suutnud Sisaskita midagi pakkuda.

Veneetsia karneval Kohtla-Järve tänaval

Tuletorni kontserdid - laupäeval toimus Rannapungerjal Estonian Dream Big Bandi maratonkontsert Hendrik Sal-Salleri, Hedvig Hansoni, Tatjana Mihhailova ja Uku Suviste osavõtul - ja "Seitsme linna muusika" festival lõid käed tänavu esimest korda. Koostöö jätkub Kanguri sõnul ka edaspidi ja mõtted järgmise aasta esinejate kohta Rannapungerja muusikamajaka plinkima pannud mehe peas juba keerlevad. "Esimene päev Rannapungerjal saab ka järgmisel aastal olema rokipäev," kinnitas ta.

Sama ebaharilik kui oli maakonna muusikafestivali tänavune algus, saab olema ka selle lõpp pühapäeval, 15. juulil, mil Kohtla-Järvel korraldatakse Veneetsia karneval, mille lõpetab lavakunstikooli tudengite ansambli Kiivad Armastajad kontsert.

Alguse ja lõpu vahele mahub aga veel hulganisti kontserte. Kukruse mõis on homme kirglike flamenkotantsude ja Hispaania muusika päralt; Narva-Jõesuu paviljonis kõlavad neljapäeval Helin-Mari Arderi esituses armastuslaulud; reede õhtul tehakse Saka mõisa suvelaval kummardus Imre Kalmanile; laupäeval laulab Vaivara Sinimägede muuseumis Sofia Rubina ning pühapäeval kuuleb Jõhvi Mihkli kirikus Lenna Kuurmaad ja Märt Avandit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles