Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2012/08/19/11991114t1h3d35.jpg)
Ega koolitarbed löögi rahakotti auku, ikka riided, jalatsid ja spordivarustus, tõdevad laste kooliminekuks valmistuvad vanemad.
Eesti ettevõtlike noorte koja ellukutsutud heategevuskampaania "Koos kooli", mille eesmärk on toetada lasterikaste perede sel sügisel esimesse klassi minevaid lapsi, arvestas minimaalseks kooliminekuga seotud kuluks 120 eurot. Enamasti kipuvad väljaminekud ikkagi suuremad olema. Ja kui pere elab keskmises Ida-Viru omavalitsuses, kus ranitsatoetust makstakse 30-64 eurot, jääb enamik kulutusi vanemate kanda.
Jõhvi vene gümnaasiumi õpetaja Jelena Soolep, kes saadab esimesse klassi tütre Katariina, on tarkusepäevaks peaaegu valmis. "Nädal tagasi ostsin koolikoti, vihikumapid, pliiatsid, kustutuskummid, värvipliiatsid, vildikad, noodivihikud ja värvilise paberi. Kasutasin Jõhvi gümnaasiumi nimekirja, mille sain kooli veebilehelt."
Katariina koolikott läks maksma 46 ja koolitarbed 25 eurot. "Mõned asjad on veel vaja osta, näiteks lauakate, joonistusplokk, rasvakriidid jms. Võib-olla läheb veel 20-25 eurot. Ostan koolitarbed kontoritarvete poest. Võib-olla toidupoest saaks odavamalt, aga tahan olla kindel, et asjad on kvaliteetsed."
Koolimineku puhul tehti tütre toas kevadel remont, laud ja tool olid varem ostetud.
Koolis käimise riietest on mõned kingitud, üht-teist soetas Jelena puhkusereisil Bulgaarias, kus hinnad on soodsamad. Näiteks valged kingad ja kooli sisejalanõud läksid kokku maksma 17 eurot. "Ostsin sealt ka käekella, aga see ei olnud väga soodne, maksis 25 eurot."
Mobiiltelefoni sai Katariina eelmisel sügisel sünnipäevaks, samuti ei tule kulutusi teha 1. septembri riietusele. Musta seelikut oli juba varem vaja esinemisriietuseks ja valge pluus kingiti.
"Koolitarbed polegi tegelikult kallid. Kallid on riided, eriti spordiriided. Olen vaadanud spordipoodides hindu ja arvestan sellega, et pikad dressid, pluus ja tossud lähevad maksma 100 euro ringis. Dressid ostan siis, kui saan septembris Jõhvi valla ranitsatoetuse, mis on 64 eurot. Tegelikud lapse koolisaatmise kulud ulatuvad aga 200-300 euroni," nentis Jelena.
Lõviosa riietele
Iisaku vallavolikogu esimees Annely Oone, kelle poeg Richard alustab sel sügisel kooliteed, nõustus, et suurem osa väljaminekutest kulub riietele ja jalanõudele. "Kui kulud kokku lüüa, siis põhikulu on riided ja jalatsid. Ega koolitarbed võtagi jalgu alt."
Osa riideid ja jalatseid ostis Annely kevadel, aga sellise varuga, et oleks veel kooli minnes parajad. "Riideid on muidugi vaja ka siis, kui laps kooli ei lähe, aga kui lasteaias käis poeg põlvpükstega, siis nüüd tuli rõhku panna pikkadele pükstele. Suusavarustus on juba varasemast olemas ja seda saab ka koolis kasutada."
Annely lisas, et koolitarvete maksumuse kohta võib kokkuvõtte teha alles septembris, sest kõik asjad pole veel ostetud ja mõned kulud tekivad aasta jooksul. Praeguseks on Richardi koolitarvetele läinud umbes 35 eurot, riided ja jalatsid on aga neelanud üle 500 euro.
Kulud kasvavad koos lapsega
Toila gümnaasiumi õpetaja Marge Rõõmus meenutas, et kui tema vanem poeg alustas kuus aastat tagasi kooliteed, tuli rahakotti kergendada umbes 2000 krooni võrra. Nüüd, kui ees seisab 6. klassi minek, on kulud mitu korda suuremad.
"Mattias on välja kasvanud nii spordiriietest kui ka jalatsitest ja neid tuleb valida juba täiskasvanute riiulitelt. Alla 300 euro ei saa kuidagi hakkama. Eks kõige pretensioonikamad ole spordijalanõud, kui tahad, et oleksid eraldi välis- ja saalijalatsid. Ja kui vaadata talvist spordivarustust - suuski ja uiske -, siis neid kulusid ei taha kokku lüüagi. Kuna Mattias tahab minna suusatrenni, siis kõige odavamaid asju ei saa vaadata ja ainuüksi suusavarustusele tuleb arvestada 300 eurot," rääkis Marge.
Noorem poeg Teet õnnestub saata 4. klassi väiksemate väljaminekutega. "Arvestasin kokku, et 4. klassi saatmise kulud oleksid minimaalselt 250 eurot, aga tegelikult pean juurde ostma asju 50 euro eest. 200 euro eest on varasemast ajast jäänud. Koolikott, mis sai 1. klassi minnes ostetud kvaliteetne ja maksis 800 krooni, kestab siiani ja on end väga õigustanud."
Marge sõnul võimaldavad varasemad koolitarvete ostu kogemused teha paremaid valikuid. "Kõige raskem on kooli saata esimest last. On asju, mida nüüd tean, et enam ei osta, näiteks metallkarbiga pliiatseid: karpi oli raske avada ja kui selle lahti said, siis pudenesid pliiatsid laiali. Teen oma ostud kontoritarvete poes, sest seal müüjad teavad, mida nad müüvad, ja oskavad soovitada."
Marge varub koolitarbeid aastaringselt. "Kui näen, et pärast aastavahetust on näiteks kvaliteetsed viltpliiatsid allahindlusega, siis ostan ära. Ma ei ole sellist tüüpi, kes läheks alles augustis poodi ja lööks korraga mitusada eurot laiaks. Ja ma ei vali kõige odavamaid asju, vaid jälgin, et hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas," kirjeldab Marge oma ostuharjumusi.