Kolm omavalitsust võivad ühineda Purtse vallaks

Ühinenud omavalitsustel on parem võimalus ka gümnaasiumiosa Lüganuse keskkoolis säilitada, arvestades, et ühise kureerimisega oleks õpetajatel suurem koormus. Kui eelistataks oma valla koolis õppida, oleks sel suurem tõenäosus jätkata. Foto: Matti Kämärä

Kui Lüganuse, Maidla ja Püssi ühinevad, tekib uus omavalitsus, mis võib kunagise kihelkonnakeskuse järgi nimeks saada Lüganuse. Võimalik on ka ekspertide pakutud nimevariant Purtse, mis viitaks uuele omavalitsusele. 

Ühinemisplaane pidavad Lüganuse ja Maidla vald ning Püssi linn otsisid nõupidamisel uuele omavalitsusele nime. Lisaks juba pakutud võimalusele, et nimi võiks kihelkonnakeskuse järgi olla Lüganuse, pakkusid Tallinna ülikooli eksperdid valikuvõimalusena välja Purtse. Nimi viitaks, et tekib uus omavalitsus täiesti uue nimega, mis välistab spekulatsioonid teemal, kes kellega liitub.

Otsust veel pole

Ekspertide valik langes Purtsele samanimelise jõe tõttu, mis ühendab kõiki kolme omavalitsust. Seda nime kasutades ei tekiks  ühelgi omavalitsusel küsimust, keda kellega liideti, vaid alustataks täiesti uuena.

Ehkki mõlemad nimevariandid olid arutusel, siis lõplikku valikut kolme omavalitsust esindavad komisjonid veel teinud ei ole. "Kuna ekspertide pakutud Purtse variant on veel uus, siis me seda isekeskis väga arutada pole saanud," tunnistas Püssi linnapea Enno Mägar.

Lüganuse vallavanema Arno Rossmani sõnul ei oska ta hetkel öelda, milline nimevariant oleks etem. Võiks teha Eestis küsitluse, kumb neist nimedest on tuntum ja seetõttu ka kasutamisväärsem. "Minu isiklik eelistus oleks, et kasutataks vana kihelkonnakeskuse nime. Kui teised sellega nõus ei ole, siis sellepärast ühinemata ei jää, nagu seda mujal Eestis on juhtunud," tunnistas ta ja lisas, et ühinejad on paindlikud igas küsimuses, vastasel juhul laguneb protsess kiiresti koost.

Vallavalitsus tuleb Lüganusele

Kõik olid ühel meelel, et vallavalitsuse kõige mõistlikum asukoht oleks Lüganuse. Peab ju arvestama, et halduskeskus peaks olema võimalikult omavalitsuse keskel ja ühistranspordiga juurdepääsetav. Kusjuures transpordiühendus valla keskusesse peab olema tagatud igast valla osast. Teistele olemasolevatele halduskeskustele tuleb leida kasutus, üks võimalus on kujundada multifunktsionaalne teeniduskeskus.

Ühendomavalitsuse volikogus on 15 liiget, kes valitakse ühest valmisringkonnast. Valimisjaoskonnad luuakse kõigi endiste omavalitsuste territooriumidel. Et eri piirkonnad oleks kaasatud, peaks volikogu võimalikult proportsionaalselt jaotuma. Ekspertide hinnangul saab piirkondlikku esindatust suurendada ka muudmoodi kui vastanduvate valimisringkondadega. Näiteks saab moodustada nii volikogude komisjonid kui ka vallavalitsuse struktuur nii, et kaasatud oleks terve uus omavalitsus.

Uue volikogu eestseisuse moodustavad esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees. Vähemasti esimese volikogu koosseisu on plaanis valida liikmed nii, et kõik omavalitsused oleksid esindatud. Sarnaselt pannakse kokku ka vallavalitsus, kuhu kuuluks lisaks vallavanemale kaks abivallavanemat ja veel kaks liiget. Abivallavanemad oleksid ühe valdkonna juhid ja samal ajal kureeriksid ka üht ühinenud omavalitsuse teeninduspiirkonnast. Ülejäänud struktuur muudetaks valdkonnapõhiseks, seal oleks haridus-, kultuuri-, sotsiaal-, majandus- ja finantsosakond.

Ühtegi seni tegutsevat asutust kinni ei panda, nii jätkavad tegevust kõik praegused lasteaiad, koolid, raamatukogud, Lüganuse ja Maidla rahvamajad ning Püssi kultuurimaja. Küll võib ühine koolide ja lasteaedade kureerimine tähendada seda, et õpetajatele tagatakse suurem koormus. Kui õnnestuks tagada, et kõik ühinenud omavalitsuse gümnaasiumiastmes käivad lapsed valiksid Lüganuse keskkooli, säiliks vähemalt esialgu ka gümnaasiumiosa.

Kasu tuleb aastatega

"Kas ja millised muudatusi tehakse neid koordineerivas struktuuris, pole praegu veel selge," kinnitas Enno Mägar, kelle sõnul mingeid muudatusi ilmselt tehakse, kuid kindlasti ei tähenda see, et asutused sulgetaks, vaid et nende töö muudetaks efektiivsemaks ja paremaks.

Kõik kolm omavalitsust peavad väga oluliseks ka reformi avalikkusele tutvustada, et selgitada, mida ühinemisest võidetakse. Tahetakse selgitada, et eesmärk ei ole mitte olemasolevaid jooksvaid probleeme lahendada, vaid paika panna arengustrateegia järgmiseks kümneks aastaks.

Praegu on iga omavalitsus silmitsi küsimusega, kuidas leida raha arengutegevuste läbiviimiseks. Kui raha leitakse, siis ei saa alati kindel olla, et ellu viidud investeering on piisava mõjuga, edendamaks kogu piirkonna arengut. Selle küsimuse peaks aga ühinemine lahendama.

"Moodustuv omavalitsus on kahtlemata hea arengupotentsiaaliga. Meil on piisavalt töökohti pakkuvad suurettevõtted Repo Vabrikud, Skano Group ja Eesti Energia Kaevandused ning tugevad põllumajandustootjad. Lisaks on meil kasvava metsa ressurss puidutööstuse arendamiseks, mererannad, Purtse jõgi, kultuuri- ja looduspärand nii turismisektori arenguks kui ka elamualade rajamiseks, aga ka Aidu omanäolise veespordikeskuse arendamiseks. Piirkonda läbivad veel kaks olulist liiklusteed: Tallinna-Narva maantee ja Tallinna-Peterburi raudtee. Kui järele mõelda, on seda potentsiaali oluliselt rohkem, kui paljudel teistel Eesti omavalitsustel," tõdes Maidla vallavanem Hardi Murula.