Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2012/11/15/11991594t1h71b3.jpg)
"On terve rida meditsiinierialasid, mis peavad andma elule aastaid juurde, aga meie moto on anda aastatele elu juurde," ütleb Tartu ülikooli kliinikumi taastusarst Maire Audova, kes võtab kaks korda kuus patsiente vastu Jõhvis OÜs Corrigo.
Kuna suund on haiglaravi lühenemisele, muutub taastusravi roll inimeste aitamisel aina olulisemaks, kinnitab Tartu ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vanemarst-õppejõud Maire Audova. "Kliinikumis on põhimõte, et peame olema eelkõige haigete õpetajad, mitte niivõrd protseduuride tegijad, aga loomulikult teeme ka protseduure, nii palju kui on võimalik antud näidustuste puhul teha."
Lisaks õpetamisele püüavad taastusarstid avada haigete silmi selles osas, mida nad on teinud valesti, et vaevus on üldse tekkinud. Ja vihjata sellele, mida saaks muuta.
"Umbes pooltel vastuvõtule tulnud inimestest on tugi-liikumisaparaadi häiretest tingitud probleemid, mis on tekkinud lülisamba ja liigeste kulumisest, väärasenditest jms. Põhilised on just niisugused asjad, mida inimene saab edasi lükata, kui ta seda teab ning tal on vähegi viitsimist endaga tegelda. On oluline, et inimene teeb kõik, mis tema võimuses, et tal oleks natukene parem."
Palju sõltub suhtumisest
Audova sõnul on paranemisel kandev roll just taastusravi aktiivsel osal ehk sellel, mida inimene ise teeb. Passiivne osa - aparaadid, sooja- ja külmapaketid, massaažid - on pigem taustajõududeks.
"Passiivse osa ülesanne on võimaldada aktiivset ravi kergemini ja efektiivsemalt läbi viia. Sellepärast teeme krooniliselt haigele põlvele ühe parafiinipaketi, mis pehmendab põlvelihaseid ja vaigistab valu, et inimene saaks paremini võimelda ning liikumisravi oleks efektiivsem."
Audova lisab, et kui inimesel on tegemist tõsisema ja kroonilise probleemiga, ei maksagi imerohtu otsida.
"Ei ole ühte vahendit, mis seda raviks, vaid õige oleks rakendada meeskonnatööd. Kui on mingi krooniline häda, siis tahes tahtmata see istub inimesele pähe ja ka psühholoog on selles meeskonnas väga tarvilik. Aga öeldakse, et taastusravi meeskonna kõige tähtsam liige on patsient ise. Palju sõltub sellest, kuidas ta suhtub ravivõimlemisse, mida me kõige rohkem määrame. Kas ta arvab, et seda on vaja või suhtub sellesse üleolevalt," selgitab taastusarst.
Näiteks on liikumisravi möödapääsmatu, kui haige tuleb vastuvõtule seljavaluga ja selgub, et närvikahjustuse tunnuseid ei ole, vaid tegemist on nõrga lülisambaga. "Nõrka lülisammast on vaja toetada lihastega. Oma lihaskorsetti tuleb tugevdada ja selleks on vaja võimelda. Elektriravist on vähe abi, kui me ravivõimlemist ignoreerime - on vaja kompleksset lähenemist."
Teadlikkus tõusnud
Üks väga laialt levinud probleem on doktor Audova sõnul peavalud, millest valdav osa on tingitud õlavöötmeprobleemidest, valedest asenditest, ka stressist. "Kui inimene tuleb sooviga ennast aidata, tegutseb meiega koos ja paneb soovitused kõrva taha, siis töötame topeltkasulikult. Õnneks on inimeste teadlikkus oluliselt tõusnud. Nad ei looda ainult tabletile, mis annab kohese efekti, vaid on valmis ise tegutsema."
Audova kinnitusel on tervenemisel ja tervena püsimisel kõige olulisem see, kas inimene leiab aega ja oskab oma elu korraldada nii, et tal jääb aega ka liikumiseks. "Seda enam, et raviajad jäävad igal pool lühemaks ja põhiline raskus kandub inimesele endale. Seetõttu on positiivne, et kergliiklusteid tuleb aina juurde ja need ei ole kunagi tühjad: inimesed kõnnivad, jooksevad, sõidavad ratta ja rulluiskudega," räägib tohter.
Audova on seda usku, et kui inimene paar korda nädalas enda heaks midagi teeb, on päris hästi. Igal juhul tunduvalt parem, kui ta mitte midagi ei tee.
"Minu perearst arvab, et kui kolm korda nädalas trennis ei käi, siis pole asjal mõtet, aga mina nii resoluutne ei ole. Iga asi, mida inimene oma tervise hüvanguks teeb, tuleb talle kasuks. Vahel ei oska inimesed piisavalt hinnata väikeste asjade, sellesama liikumise kasulikku toimet. Täpselt samuti ei osata hinnata pealtnäha tähtsusetute asjade halba, kulutavat toimet. Näiteks kui prillid on jäänud nõrgaks, siis ei tekita see ainult nägemisprobleeme, vaid võib anda peavalu, õlavöötmehädasid, mida iganes."
Juhatatakse teeotsale
Kui inimene jõuab pere- või eriarsti saatekirjaga taastusarsti juurde, kestab ravikuur keskmiselt kümme päeva. "Algul tekib tavaliselt probleemi ägenemine ja ravikuuri lõppedes jõuab inimene enam-vähem samasse seisu, mis oli alguses, või natuke paremasse. Ta on nagu teeotsale juhatatud ja tegutseb edasi ise."
Audova tunnistab, et igal arstil on oma lemmikravi, nii ka temal. "Ütleksin siiski, et parim ravi on kompleksne ravi, kui saab kasutada erisuguseid ravivõtteid, aga ma hindan väga vesiravi ja tegelen ka nõelraviga."
Samuti ei tasu kogenud tohtri arvates põlata aparaatset ravi. "Needsamad lühilained, mida vanemad inimesed mäletavad kopsu-, kurgu- ja põskkoopapõletiku ravis. Need aparaadid on siiani olemas ja neid kasutatakse. See jutt, mida vahepeal püüti propageerida, et elektriravi põhjustab vähki, pole tõestust leidnud. Ameeriklased on seda palju uurinud ja ainus ravivõtete, mis on meie arsenalis ja annab mutageenset toimet, on ultraviolettkiirgus."
Audova kiidab võimalusi, mida OÜ-l Corrigo on oma patsientidele pakkuda. "Olen väga meeldivalt üllatunud siinsetest töötingimustest ja ravivõimalustest. Tartus on muidugi osa asju natukene teistmoodi, näiteks bassein, kus saame haigetele võimlemist teha. Jõhvis see puudub, aga kõik muud asjad on olemas. Personal on väga tasemel, füsioterapeudid super ja tehnilistele vahenditele pole midagi ette heita."