Pimedusse ei jää uuel aastal keegi

"Elektri hind tõuseks uuel aastal ka siis, kui turg ei avaneks, sest seni saastekvoote tasuta saanud Eesti Energia peab neid nüüd hakkama samuti börsilt ostma," selgitas Priit Värk. Foto: Peeter Lilleväli

Et 10. detsembriks otsustada, kellelt uuel aastal elektrit ostma hakata, tasub kõigi pakkumistega tutvuda ning lepingutingimusi väga põhjalikult uurida.

Elektrituru avanemise infoõhtutega mööda Eesti suuremaid keskusi tuuritava koduomanike liidu esindaja Priit Värk ütles Jõhvi kohtumisel kohe hakatuseks, et elektrita jäämist ei pea uuel aastal keegi kartma.

"Ka siis, kui te mitte midagi ei tee - elektrimüüjat ei vali ja kellegagi uut lepingut ei sõlmi - on elekter teil ikka olemas.  Ainult et siis saate seda Eesti Energialt kehtiva lepingu alusel üldteenusena ja see ei pruugi teie jaoks kõige soodsam olla."

Üldteenuse hind koosneb eelmise kuu keskmisest börsihinnast, müüja kuludest ja mõistlikust ärikasumist ning sobib pigem väga väikese elektritarbimise puhul. Tõsi, näiteks Soomes kasutab üldteenust lausa 80% kodutarbijaist. Ent seal on palganumbrid suuremad ja elektrikulude osakaal väljaminekutes pole nii väga tuntav.

7 müüjat, 79 paketti

Eesti  elektriturule tulekust on tänaseks märku andnud seitse müüjat - Eesti Energia, 220 Energia, Eesti Gaas, Elektrum, Imatra Elekter, VKG Elektrivõrgud ja Elektrimüügi AS -, kes kokku pakuvad 79 elektripaketti.  Mõnelgi neist on teistega võrreldes küll üksnes "kosmeetilised" erinevused.

Pakettide võrdlemiseks on kasulik pruukida hinnavõrdlusportaale, kus mitmeleheküljeliste lepingute olulisemad tingimused on lühidalt esile toodud. Esmane valik tehtud, tuleks neisse juba põhjalikumalt süüvida.

Infopäeval soovitati tungivalt lepingutingimusi erilise hoolega lugeda. Mõni müüja küsib ettemaksu, mõnel on ühiku hind küll odavam, ent lisandub kuutasu, üks müüja küsib paberarve eest lisatasu, teine toimetab ainult internetis ning kontoreid tal pole, ning erinevad on ka võlgnevuste intressid.

Kindel hind vs börsihind

Kui üldteenus kõrvale jätta, on põhimõttelisi valikuid kaks: fikseeritud ehk kindla hinnaga ning börsihinnast sõltuvad paketid.

Kindel hind sobib neile, kelle jaoks on oluline stabiilsus ja kes soovivad elektrikulusid ette planeerida; lepingus kokku lepitud hind kehtib lepingu lõppemiseni ning hinnamuutused börsil seda ei mõjuta. Selliseid lepinguid saab üldjuhul sõlmida alates kuuest kuust kuni kolme aastani.

Börsihind muutub igal kuul ning eelmise kuu hind selgub järgmise kuu algul. Kui börsihind langeb, saab sellise paketi kasutaja kasu, kui tõuseb, maksab rohkem.  Üldteenusega võrreldes on börsihinnaga pakett umbes 5% odavam.  Börsipakettide elektrilepingud on tähtajatud.

Osa müüjaid pakub ka kombineeritud hinnaga pakette, kus poolele tarbitud elektrikogusest kehtib kindel hind ja teise poole hind sõltub börsist.

Müüjat saab vahetada

Kui tähtajalise lepingu aeg täis hakkab saama, teavitavad müüjad sellest klienti, kes peab seejärel otsustama, kas sõlmib sama müüjaga uue lepingu või vahetab müüjat või paketti. Kui klient kirjale ei reageeri, käituvad eri müüjad erinevalt: mõnel läheb sama pakett automaatselt sama pikaks perioodiks edasi (seda küll üleminekuhetkel kehtivate hindadega), mõnel aga tähendab see kliendi  üldteenusele üleviimist.

Kui alguses sobivana tundunud müüja või hinnapakett siiski ei sobi, võib sellest ka enne lepingutähtaja lõppu loobuda ja mingit trahvi sellega ei kaasne. Elektrimüüjat saab vahetada iga kuu, tuleb ainult arvestada, et leping tuleb üles öelda ja uus sõlmida hiljemalt 21 päeva enne kalendrikuu lõppu - üksnes sel juhul müüb uus müüja teile elektrit juba järgmisel kuul.

"Nii pikk aeg on tingitud kasvuraskustest, küll see edaspidi lüheneb," ütles Priit Värk. "Näiteks Soomes on elektrimüüja vahetamine ainult mõne tunni küsimus."