Ringkonnakohus vabastas valla eksjuhi süüst
25. november 2012, 23:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivo Teder, kelle maakohus tunnistas süüdi usalduse kuritarvitamises ja kellelt mõisteti valla kasuks välja enam kui 309 000 eurot, sai ringkonnakohtus süüst priiks, kuna menetlemine on kestnud põhjendamatult pikalt.
Viru maakohus tunnistas selle aasta kevadel Ivo Tederi süüdi usalduse kuritarvitamises ja talle määrati karistuseks viiekuune vangistus kolmeaastase katseajaga. Sonda valla eksjuht Ivo Teder juhtis Euroopa Komisjoni rahastatud keskkonnaprojekti, milleks eraldatud summa tuli Sonda vallal puuduliku aruandluse ja mittesihtotstarbeliste kulutuste tegemise tõttu tagasi maksta. Tederilt mõisteti valla kasuks välja 309 000 eurot. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse seoses menetlusaja mõistliku möödumisega, mis vabastab ta nii vangistusest kui ka vallale raha tagasimaksmisest. Kohtuasjaga seoses tekkinud õiguskulud, mida on kokku üle 35 000 euro, maksab kinni riik.
Põhjendamatult pikk
Ringkonnakohus rahuldas Tederi apellatsiooni, milles taotleti maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist, millega lõpetataks kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega ja süüteo aegumisega. Apellatsioonis leiab Tederi kaitsja, et maakohus ei ole otsuses võtnud seisukohta ega põhjendanud, miks kohus ei nõustu kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses asjaoluga, et menetlus on veninud ebamõistlikult pikaks. Lisaks vihjatakse ka teistele maakohtu otsuse puudujääkidele, millega ringkonnakohus ka nõustus.
Kriminaalasjas esitas Sonda vallavalitsus politseile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 2005. aasta augustis. Esimene ülekuulamine toimus 2006. aastal, menetlust alustati 2007. aastal. Süüdistus Tederi suhtes koostati 2009. aasta detsembris ning saadeti kohtusse 2010. aasta jaanuari alguses, Teder anti kohtu alla 9. septembril 2010, kriminaalasja arutati alles märtsis-aprillis 2012. Seega on kohtueelne menetlus kestnud rohkem kui neli aastat ja kohtumenetlus üle kahe aasta.
Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasja mahukus iseenesest ei saa olla õigustuseks menetluse pikkusele. Kriminaalasjas on üks süüdistatav, kellele süüdistusega etteheidetavad teod on toime pandud sarnasel viisil ja hinnatud ühe süüteokoosseisu järgi. Sellest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lahendini jõudmine on väldanud põhjendamatult pikka aega.
Kuna otsuses leiti rikkumisi, tähendaks see, et kriminaalasi peaks maakohtule tagasi minema. Siin aga tuleb mängu liiga pikk menetlusaeg, mistõttu maakohtule seda uuesti arutamiseks või uue otsuse tegemiseks ei saadeta.
Keeruline protsess
Prokurör Kalmer Kask ütles Põhjarannikule kevadel enne istungi algust, et kriminaalasi oli mahukas ja keeruline, mis oli ka väga pika menetlusprotsessi põhjus. Nii näiteks kulus pool aastat ainult mahukate võõrkeelsete materjalide tõlkimiseks, paar kuud oodati vastust õigusabitaotlusele.
Prokuratuur möönab, et kohtuistungite toimumise ajaks oli kriminaalmenetlus kestnud piisavalt kaua, et rääkida mõistliku menetlusaja ületamisest. "Mõistliku menetlusaja ületamine ja mõistliku menetlusaja möödumine on oma sisult sarnased menetluslikud minetused, mis toovad samas kaasa erinevad õiguslikud järelmid ja erinevate õiguskaitsevahendite kohaldamise," ütles Kask.
Mõistliku menetlusaja ületamise puhul peaks kaaluma karistuse kergendamist ning seda on prokurör ka esimese astme kohtus arvestanud. Mõistliku menetlusaja möödumisest ei saanud rääkida prokuratuuri hinnangul ka ringkonnakohtu istungi toimumise ajal.
Kui prokuratuuril oleks õigus ringkonnakohtu määrus edasi kaevata, siis see oleks Kase sõnul olnud mõistlik vaid siis, kui maakohtu otsusele poleks olnud etteheiteid ning ei oleks vajadust seda uuesti arutada. "Sisuliselt algaks kõik otsast peale," tunnistas Kask, et sellisel juhul lükkuks asja arutamine järgmisesse aastasse ja siis oleks menetlusaja möödumine juba vältimatu tõsiasi.