Katri Raik kirjutab avameelse "Minu Narva"
20. detsember 2012, 00:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÜ Narva kolledži direktor Katri Raik loodab, et raamat "Minu Narva" ilmub suveks nii eesti kui vene keeles. Kirjastaja ennustab teosele tänu autori sarmile ja eestlaste rahuldamata huvile piirilinna suhtes suurt lugejamenu.
Alates 1999. aastast kaheaastase pausiga Narva kolledžit juhtinud Katri Raik on 28 loost 10 raamatu tarvis paberile pannud.
"Olen kirjutanud 9. mai tähistamisest Narvas, piirilinna taksojuhtidest, imeilusatest Tatjanadest ja Narva haiglast, kus ma olen kaks korda pidanud peaaegu hinge heitma. Nii headest kui halbadest asjadest. Ka sellest, mida arvatakse eestlastest ja nendest stereotüüpidest, mida olen näinud Eesti külaliste puhul."
Raik kinnitas, et ei kirjuta raamatut raha pärast, vaid see on omamoodi missioon. "Keegi peaks sellest lõpuks avameelselt kirjutama, isegi kui selle eest risti lüüakse. Kuna ma saan aru, et hetkel on populaarne olla Katri Raik, eks ma siis pea seda tegema," märkis äsja Aadu Luukase missioonipreemia saanud kolledžijuht.
Teiste arvamus loeb
Raigi sõnul vaevab paljusid tema Tallinnas ja Tartus elavaid sõpru, mida narvalased eestlastest tegelikult arvavad.
"Oleme üks rahvas, keda teeb väga murelikuks, mida teised meist arvavad. Püüan seda natukene avada. Eks see saa olema enesetapu moodi asi, see ei meeldi ju kellelegi. Küsisin muidugi nõu oma Narva sõpradelt, kes on selles raamatus sees, ja keegi ütles, et muuda meie nimed ära ja tee meid veel naisteks ka," naeris ta.
Kirjanik Epp Petrone, kelle kirjastuselt Petrone Print on ilmunud üle 50 "Minu..."-sarja raamatu, arvas, et Narva teema on lugejatele köitev.
Eksootiline ja tundmatu
"See mõte oli meil juba mitu aastat olnud, et keegi võiks kirjutada Narvast. Ma loodan, et see ei solva narvalasi kuidagi, kui ma ütlen, et nende linn on tavalise eesti lugeja jaoks täiesti eksootiline ja tundmatu. See on esimest korda meie sarjas, kui Eesti kohast kirjutab
eestlane. On ju "Minu Eesti" autor ameeriklane ning "Minu Supilinna" autor soomlane," märkis Petrone.
Ta lisas, et kuna Narva pole päris tavaline Eesti, oleks selle linna puhul loomulik, kui anda "Minu..."- sarjale omast sisseelamise kultuurikonflikti edasi just nimelt eestlase silme läbi.
"Minu Supilinn" ja "Minu Eesti" mõlemad osad on olnud sarja raamatutest ühed populaarsemad ja sama saatust ennustab Petrone ka "Minu Narvale". "Siin kombineerub eestaste rahuldamata huvi Narva suhtes ning autori sarm."