Ida-Virumaa tahab meelitada filmitegijaid

Pidulik Eesti esimese regionaalse filmifondi allkirjastamine. Esiplaanil Martin Aadamsoo, kes turundab rahvusvaheliselt võttepaigana tervet Eestit. Foto: Peeter Lilleväli

Neljapäeval kirjutati Jõhvi kontserdimajas alla ajalooline leping Eesti esimese regionaalse filmifondi loomiseks, mille eesmärk on siia meelitada finantsiliste soodustuste kaudu filmitegijaid, et nood jätaksid maakonda rohkem raha ja teeksid sellele ühtlasi head reklaami.

MTÜ Eesti Digikeskus juht Martin Aadamsoo, kes ühtlasi tegeleb kogu Eesti turundamisega audio-visuaalse tootmise koha pealt, ütles, et paljude seni Ida-Virumaal tehtud filmide häda on see, et sealt ei selgu otseselt, et film on siin tehtud. Välja tuleb see aga filmides, millega maakond ei tahaks ennast eriti siduda - nagu Sulev Keeduse võimas dokumentaal "Varesesaare venelased", mis kõneleb Narva narkareist.

Aadamsoo sõnul on regionaalne filmifond välismaalt laenatud mudel, mis näiteks Prantsusmaal töötab imehästi. "Laias laastus on tegu projektiga, mis elavdab piirkonna majandust, millel on positiivseid kõrvalmõjusid - nagu see, et aidatakse kaasa tuntusele ja sellega turismi arengule. Norra suurfilm "Kuradisaare kuningas", mis võeti üles Kalvi mõisas, on ses suhtes ideaalne positiivne näide filmist, milliseid tahaksime siia tuua. Ta jättis maakonda palju raha ja võitis valmides Norras palju filmiauhindu. Kui maakonnas tehakse selliseid filme, aitab see oluliselt kaasa siinse kandi tuntusele ja huvi kasvule maakonna vastu. Eelkõige on tegu majandusettevõtmisega ja kui sellega kaasnevad hästi tehtud filmid, on see kui kirss tordil," ütles Aadamsoo.

Aadamsoo sõnul polnud Ida-Virumaa esimene, kellele ta filmifondi ideed tutvustas, küll aga oli meie maakond esimene, kes härjal sarvist haaras. "Minu komplimendid! Kogemus ütleb, et siinsed otsustajad on lahtisema mõtlemisega ja riskialtimad. Ju adutakse, et edasi minekuks peab midagi tegema, käed rüpes istumine on tänapäeval tagasiminek. Otsustajail pole mugavustsooni. Kui vaadata Ida-Viru kuvandit, siis see pole paraku läbinisti positiivne, sestap on inimesed valmis mõtlema väljaspool etteantud raame," leidis Aadamsoo.

Eesti filminduse grand lady Tiina Lokk ütles, et maakond on äärmiselt huvitav - ühes oma kõige erinevamate võimalustega, mida ta pakub filmivõteteks, looduse, arhitektuuri ja atmosfääri poolest. "Maakond on pakkunud juba varasemalt filmitegijaile huvi ja kui siin kaasnevad filmitegemisega soodustused, see huvi suureneb veelgi. Järgmine samm oleks siia rajada paviljon koos hotellikompleksiga, kus võttegrupid saaksid teha tööd, peatuda ja siit mingi raadiusega Eestis ringi sõita. Eelkõige on see kasulik maakonna positiivsele tutvustamisele ja turismile. Kes ei tahaks külastada paiku, kus tema lemmikfilm on valminud," ütles Lokk.

Fondi tegevust rahastavad esialgu Illuka, Toila, Jõhvi ja Mäetaguse vald ning Eesti Digikeskus, aga kui pilootaasta 2013 kulgeb edukalt, loodetakse sellega liitujaid teiste omavalitsuste näol. Aadamsoo sõnul on maakonda oodata juba käesoleval aastal üht-kaht suuremat filmi ja suuremat hulka väiksemaid projekte.