Koorilauljad ja noored muusikud jäid toetuseta ühe telefonikõne kaugusel oleva paberi pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"See paber oleks olnud kulka laual juba poole tunni pärast," ei mõista Kiviõli segakoori Poolkuu laulja Riina Talsi, miks Ida-Virumaal kultuuritoetusi jagav ekspertgrupp ei vaevunud kinnituskirja puudumist märgates projekti esitajale helistama.
Eri maakondades tegutsevate taidluskollektiivide koostöö klassikute suurteoste esitamiseks pole kaugeltki igapäevane nähtus ning müts maha nende dirigentide ees, kes selle vaevanõudva töö ette võtavad, et lauljate ja muusikute taset tõsta ning publikule väärt kontserdielamust pakkuda.
Just sellist kontserti kavandas möödunud reedel Jõhvis Haapsalu kontserdiühing, olles valmis looma Mihkli kirikus pühademeeleolu Mozarti "Missa brevisega", esitajateks Haapsalu muusikakooli kammerorkester, Haapsalu Toomkoor, Tallinna Vene koorikapell ja Kiviõli segakoor Poolkuu.
Paber, mille puudumine ähvardas kolme koori ja orkestri ühiskontserdile kriipsu peale tõmmata - seda vaatamata Ida-Virumaa ekspertgrupi märkele kultuurkapitali kodulehel, et eelistatakse just partnereid kaasavaid projekte -, kujutas endast Jõhvi koguduse kinnituskirja ürituse toimumise kohta.
"Ma ei osanud mõelda, et Ida-Virumaal sellist paberit nõutakse," ütles Haapsalu kontserdiühingu juhatuse esimees Ingrid Arro, kes on ise neli aastat kuulunud oma kodumaakonnas kultuurkapitali ekspertgruppi.
Reeglite erinevus
Ürituse toimumispaiga kinnituskirja nõue ei ole kultuurkapitali direktiiv, vaid Ida-Virumaa ekspertgrupi enda kehtestatud reegel. Samasuguse reegli on 15 ekspertgrupist sisse viinud veel vaid Tartumaa.
Kui isegi ühe ekspertgrupi endine liige ei suuda teise ekspertgrupi reegleid läbi hammustada - kas pole see märk sellest, et Ida-Virumaal on kultuuritoetuste jagamisel mindud bürokraatiaga liiale?
Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi aseesimees Anne Uttendorf leiab, et ei ole. "See nõue välistab olukorra, kus üritusi planeeritakse kohtadesse, mille omanikud pole sellest üldse teadlikud," nendib ta. "Näiteks olen ma lugenud projekte, kus kontserdi korraldaja on märkinud toimumispaigaks Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse, kuid mind kui selle keskuse direktorit pole keegi sellest teavitanud, seda enam, et meil polegi saali, kus kontserti korraldada."
Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur ütleb, et oli suurel reedel kirikusse planeeritud kontserdist teadlik. "Ma teadsin sellest juba mitu kuud varem ning otse loomulikult oleks ma seda ekspertgrupile ka öelnud, kui keegi oleks vaid vaevunud mu käest küsima," märgib ta. "Vastukajad sellele kontserdile olid väga positiivsed ning see oleks olnud ikka väga absurdne olukord, kui tühipalja paberi pärast oleks see elamus inimestel jäänud saamata."
Suurteos peenraha eest
Kontsert, mis tõi Mihkli kirikusse musitseerima üle 80 esineja, toimus siiski. Idavirulased said seda nautida tänu hasartmängumaksu nõukogu ja kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupi toetusele ning tänu ühe eraisiku annetusele, mis kattis Ida-Virumaa ekspertgrupilt saamata jäänud 90 euro suuruse transpordikulu.
Kuna publikule oli sissepääs tasuta, ei jäänud pühade meeleolust ilma needki, kellele on kontsertide hinnad liiga soolased.
Millise pühadekontserdi oleks Ida-Virumaa saanud 90 euro eest Eesti Kontserdilt?
Mitte mingisuguse. Selle raha eest oleks saanud palgata vaid piletimüüja.
Haapsalu kontserdiühingu esimehel pole Ida-Virumaa ekspertgrupile ühtegi etteheidet. "Neil oli õigus jätta meid toetuseta, kuna me ei olnud täitnud kõiki nõudeid," ütleb ta, tundes rõõmu selle üle, et kontsert siiski toimus ja et see läks hästi.
Ekspertgrupi endise liikmena märgib ta vaid, et Läänemaal kehtivad reeglid on paindlikumad ning seal ei peeta paljuks toetuse taotlejale helistada, kui projekt vajab täpsustamist. "See pole ju keelatud," tõdeb ta.
Uttendorfi sõnul tuleb Ida-Virumaa ekspertgrupil ühe rahajaotuse ajal läbi vaadata keskmiselt 150 projekti. "Seda on liiga palju, et hakata kõikidele helistama," nendib ta.
"Jumal tänatud, et Mozart ei pidanud kulkalt raha küsima," leiab Kiviõli segakoori Poolkuu laulja Riina Talsi, et Viini klassiku surematud teosed oleksid projektide ajastul sündimata jäänud. "Ta vaeseke poleks sellega küll hakkama saanud."