Jõhvi gümnaasiumis harrastab rahvatantsu pool kooliperet

Praegused gümnasistid ei kujuta ettegi, et kunagi koolis rahvatantsu ei tantsitud. Foto: Peeter Lilleväli

Reede õhtul peeti Jõhvi kontserdimajas kahekümne esimest korda Jõhvi gümnaasiumi laulu- ja tantsupidu. Toreda peo raames käis lavalt läbi üle 300 laulja ja tantsija.

"Jah, kui nii võtta, siis pool kooliperest oli täna esinejate hulgas. Algklassides on tantsurühm igas klassis ja ka vanemates klassides on hulgaliselt neid, kes rahvatantsurühmades või kooli koorides osalevad. Mõned aktiivsemad jõuavad aga mõlemale poole. Lisaks veel muidugi kolmandat aastat tegutsev lastevanemate rahvatantsurühm Jõhvikamoos Taivo Aljaste juhtimisel. Nii et oleme saavutanud kooli kõigi kolme osapoole ladusa koostöö," rääkis kooli direktor Tiit Salvan. Samas need, kes tantsuringidesse või laulukoori ei kuulu, on tublid muudel aladel ja moodustavad rahvakultuuri viljelejatele toetava fänniklubi, lisas ta.

"Väga uhke pidu on. Kas tõesti juba kahekümne esimest korda? Minul pole kooliga varem kokkupuudet olnud, aga nüüd, kui laps kooli läks ja ma näen neid uhkeid üritusi, siis olen tõesti õnnelik, et minu laps just selles koolis käib," ütles üks lapsevanem. Aga loomulikult ei olnud algusaastate peod nii uhked kui nüüd. "Siis polnud veel uhket kontserdimaja ja kuigi aktiivseid osalejaid oli vähem, oli pisikese koolisaal vaatajatest pungil. Muidugi ega suurem osa hästi näinud, mis toimus. Need, kellele õnn esiritta sattuda ei naeratanud, nägid vaid vilksuvaid peanuppe," meenutas peo ellukutsuja Voldemar Berelkovski ehk lihtsalt Volli, nagu koolipere teda kutsub.

Alustati nullist

Aga alati pole eesti rahvatantsu harrastamine Jõhvi gümnaasiumis sugugi nii fookuses olnud. Koorilaul oli omal ajal koolis kõval tasemel tänu lauluõpetajale Endla Jaanusele. Koorid ei olnud mitte ainult suured, vaid ka heal tasemel, mida kinnitavad peaaegu rutiinseks saanud üle-eestiliste laulupidude organisaatoritelt saadud kõrgemad kategooriad. Aga rahvatantsuõpetajat ei olnud ja nii oli selles vallas koolis üle kümne aasta vaikus. "Kui mina Jõhvi gümnaasiumisse tulin, oli rahvatantsu poolest täielikult tühi maa. Isegi rahvariideid ei olnud. Kunagi olid need küll olemas olnud, aga kuna nad seisid laos niisama, siis lõid koid sisse. Ja nende hävitustöö ei seisnenud ainult mõne augu närimises. Ise küll ei näinud, aga isegi põrandakaltsuks või tolmulapiks enamik riidetükke ei kõlvanud. Koide hävitustöö oli aastate jooksul olnud nii totaalne," rääkis Berelkovski.

"Nii tuli peaaegu nullist alustada. Nüüd on rahvariided olemas, aga nendega võiks olukord parem olla, nii et kogume annetusi uute rahvariiete muretsemiseks," lisas tantsuõpetaja.