Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/01/13130655t1hd490.jpg)
/nginx/o/2013/05/24/11992274t1h4509.jpg)
Mis teeb elu elamisväärseks ja kuidas seda elukest veel nauditavamaks muuta? Lahke jahimees ja grillimeister Ralf Burk teab, et sõpradega BBQ-ahju juures askeldades saab omaette naudingu. Või siis vigureid tehes ja moslemile tuura pähe seakelmes küpsetatud leiba sisse söötes.
Kui kaua oled grillimiskunstiga tegelnud ja kuidas selleni jõudsid?
Isa oli jahimees ja tema kõrvalt jõudsin ka grillimiseni. Päris ise hakkasin sellega tegelema Kehtna näidissovhoostehnikumis õppides. Põhjus oli proosaline: olime ju sunnitud ise endale süüa tegema. Raha eriti ei olnud ja nii tuli ära kasutada kõik materjalid, mis kätte sattusid. Seegi on kõva sõna, kui keegi ühiselamus toore kartuli pilku küpsetab. Tähtis on mitte karta. Ka mul on läinud palju asju nihu. Siiani ei oska ma valmistada retsepti järgi, kus kogused on täpselt ette nähtud - ma teen kogu aeg silma järgi.
Mis on sinu lemmikmaterjal grillimisel?
Lemmikliha on metssealiha - see on maitsev, seda on hea valmistada, aga see nõuab aega ja tähelepanu. Kui toimusid esimesed jahimeeste kokkamisvõistlused Paunkülas, õnnestus mul seal esikoht saavutada.
Saan aru, et täisväärtuslikuks grillimiseks peab ise metsa minema?
Piisab ka headest sõpradest, kes jahil käivad. Viimasel ajal olen tervislikel põhjustel - jalad hästi ei kanna - ise vähe metsas käinud, aga kui oli üldine jaht, tõid sõbrapoisid jälle portsu ja aitasid kitsikusest välja. Jahi juurde jõudsin ise alles siis, kui ostsin 1989. aastal Ontikale maja - järgmisel aastal astusin jahimeheks.
Miks sinu arvates on grillimine nii populaarne tegevus ja mõnele suisa sport?
Inimene on ju kõhu ori. Teha maitsvat sööki ja seda pakkuda oma külalistele, tuttavatele ja sõpradele on omamoodi nauding. Kui käid grillivõistlustel, näed, millega teised välja tulevad. Kõik ei tarvitse näiteks teada, et BBQga saab valmistada ka magustoitu.
25. mail toimuvad Jõhvis Ida-Eesti meistrivõistlused grillimises - "Grillfest". Kuidas ikkagi saab grillimises võistelda?
Mina suundun sinna kolmandat korda Jõhvi valla meeskonna koosseisus võistlema. Grillimist võib võrrelda selliste spordialadega nagu jääkeegel ja koroona - ei ole nii, et lööd ja lähebki auku. Pead välja arvutama, kuhu nupu lööd. Ise olen olnud BBQ MM-võistlustel Ungaris ja EM-võistlustel Poolas kohtunik. Toidu hindamisel on ligi 20 parameetrit: mis värvi on liha, kas ta on üleküpsenud, kas seal on parajalt suitsu, kas soolasus on paras, kas verisus on paras jne.
Punkte antakse 10 palli süsteemis ja miinimumpunktide puhul pead eraldi põhjendama, miks sa nii madalalt hindasid, samuti maksimumpunktide puhul. Grillimisel soovitaks esmalt sõprade ja tuttavate peal katsetada. Kui neile meeldib, tasub minna ka teistega mõõtu võtma. Eeldus võita on see, kui lähened loominguliselt.
Tänapäeva sport eeldab sageli ka korralikku varustust. Sul on uhke põll, korralik BBQ-ahi...
Universaalse grilli-, suitsu- ja BBQ-ahju ostsin veel krooniajal ja see maksis üle 3000 krooni, valmistatud Kagu-Eestis. Põll on lausa eritellimuse järgi vasikanahast tehtud.
Räägi palun sellest, mida äsja Põhjaranniku ekipaažile süüa pakkusid?
See, mida te siin ise kõige rohkem kiitsite, oli metssea karbonaad. Teiseks ostsin broileri, mille nahastasin. Rinnast lõikasin fileetükid, keerasin need rulli, maitsestasin ja panin seisma. Naha, mille maha koorisin, mässisin ümber gruusia leiva ja sain seda grillides roa, mille alles vaatluse põhjal tuvastasite. Tunamullu käisin Jõhvi valla delegatsiooniga Gruusias Goris. Mind võttis vastu üks erukindralist asekuberner Georgi, kes näitas mulle ka oma valdusi - kalakasvandust ja tiiki. Teel tema juurde sõime šašlõkki ühes paigas, kus meile serveeriti seninägematut rooga - lõhnas kergelt liha järele, aga maitselt tundus kala olevat.
Vaatluse põhjal sain aru, et sees on leib, ja tundsin ka rasvavinnu lõhna - samas arutlesin, et seakamar on ju paks. Hiljem selgus, et tegu on searibi- ja sea kõhukelmekilega, mis on eemaldatud ja mis meil visataks minema, aga nemad mähkisid selle kohaliku leiva ümber ja grillisid sütel. Kindral rääkis, et kord oli tal külas aserite sõjaväeülem, moslem, kes pidas rooga tuura-omaks... Võtsin kananaha-suupiste puhul sellest snitti.