Jõhvis näeb tunnustatud modernisti maastikke

Anne Parmasto: "Kui endine õpetaja kord aastaid hiljem küsis, kas ma ikka maastikku maalin, oli õudselt hea meel öelda, et maalin küll!" Foto: Matti Kämärä

Jõhvi kunstikooli galeriis näeb tunnustatud maalija Anne Parmasto maastikke, mida maalides kusntnik oma meeleakusid laeb, et pimedamal ajal sealt kogunenud infot abstraktsiooniks sulatada.

Jõhvi kunstikooli direktor Mati Rautso tutvustab Anne Parmastot kui klassikalist modernisti, abstraktse maali esindajat ja väga head koloristi.

Dark Side

"Ma avastasin internetist, et Anne on maalinud ka maastikke ja seda otse looduses. Ta on ka õpetaja olnud ja on seda praegugi Tartu ülikooli maaliosakonnas. Tean omast käest, et kui oled õpilastega suviti maalilaagrites, tekib ka endal võimalus midagi teha - paratamatult suhtled loodusega, oled looduses ja vaatad selle pilguga," räägib Rautso.

Miks tunnustatud kunstnik ei toonud Jõhvi oma firmamärki abstrakstet tahvelmaali, mille poolest ta on rohkem tuntud? "Olen aastaid teinud maastikupilte ning osa nendest oli väljas näitusel "Tuul" III galeriis Vaal 2011. aastal ja näitusel "Hape" Tartu Y-galeriis. Iga kord komplekteerin näituse isemoodi, vahepeal tuleb töid juurde ja mõne jätan välja. Aga miks - just sellepärast, et neid teatakse vähem, ometi on see küllaltki oluline osa minu loomingust," ütleb Parmasto.

Kunstnik räägib, et suviti maalib ta väga palju maastikke, sest saab sellest palju ideid. Talveperioodil, mis kestab ju kolmveerand aastat, saab nõnda ta ateljees töötamiseks palju informatsiooni ja rikastab nii paletti kui nägemismeelt.

Roerichi valgus

Näitusetöödel on kujutatud kolme geograafilist kohta: Norrat, Monument Valley'd (Navajo, USA) ja Tuuru küla Ridala vallas Läänemaal. Mis puutub Monument Valley töödesse, ütleb kunstnik, see on väga eriline koht. Parmasto restauraatorist õde Tiina elab sealkandis ja sestap on kunstnik seda müstilist paika mitu korda külastanud.

"Kui ma Tartu lastekunstikoolis käisin, oli minu õpetaja Silvia Jõgever (1924-2005). Kui Silvia mult kord aastaid hiljem, kui olin ise Tartus õppejõud, nööbist kinni võttis ja küsis, kas ma ikka maastikku maalin, oli õudselt hea meel öelda, et maalin küll! Ses mõttes sai ring täis - olen ise lastekunstikooli taustaga ja Silvia Jõgever andis väga palju, mõistmaks loodust ja seda, miks maastikumaali on vaja teha," räägib Parmasto.

Parmasto töid uurides meenub vene kunstnik, kirjanik ja orientalist Nikolai Roerich. "Mingit rahvusromantilist asja on nendes töödes sees küll. Aga sarnasuse tingib juba see, et Roerich on samuti mitmed tööd maalinud õhtuvalguses. Mida madalamale päike laskub, seda enam neelab atmosfääri tolmukiht külma valguse ning jääb ainult soe ja pehme, nüansirikas valgus. Punakad kiired tulevad läbi - värvivad maastiku hoopis teist värvi, eriliseks; väga palju nüansse tuleb välja," ütleb Parmasto

Parmasto töödega "kõlavad" hästi kokku kõrvalsaalis ekponeeritud kuntsikooli õpilaste suvepraktika tööd, samuti suvised maastikud, mis on õues maalitud - Jõhvis ja ümbruskonnas tehtud.