Jõhvis näeb esimest korda Ukraina balletti

Stseen balletist "Raimonda". Foto: Teatri arhiiv

Hiljuti külastasid Eesti Kontserdi esindajad Ukraina pealinna, kus arutati Saaremaa ooperifestivali (toimub suvel) ja Jõhvi balletifestivali (kevadel) kavasid, kuna mõlema traditsioonilise ürituse peaesinejaks on Tarass Ševtšenko nimeline riiklik ooperi ja balleti teater Kiievist. Delegatsiooni koosseisus oli ka Jõhvi kontserdimaja produtsent Ljudmila Giljova, kellel me palusime rääkida, mida on Ida-Virumaa balletihuvilistel ja teistel festivali austajatel tuleval kevadel oodata.

VII Jõhvi balletifestival toimub tuleval aastal 8.-11. maini. Ettevalmistusi hakati tegema kohe, kui järjekordne festival oli läbi saanud. Seetõttu on juba tänavuse aasta kevadest peetud läbirääkimisi Kiievi Tarass Ševtšenko nimelise riikliku ooperi ja balleti teatriga. Õnneks on neid saatnud edu - leping on juba allkirjastatud ning kolme päeva repertuaargi on paigas.

"Meie eesmärk ei ole idavirulastele ainult mitmekesist balletirepertuaari tutvustada, vaid hõlmata ka osalejaid kaugemalt," rõhutas Jõhvi kontserdimaja produtsent ja üks balletifestivali peakorraldajaid Ljudmila Giljova. "Seekord otsustasime kiigata Ukrainasse, seda enam, et Eestis ei ole seda kuulsat teatrit, mis on sama vana kui maailma kuulsamad Vene keiserlikud teatrid, veel nähtud."

Balletifestival jätkab klassikaliste lavastuste tutvustamist. Ljudmila Giljova sõnul pidid nad valima kahe balleti  - "Sülfiidi" ja "Raimonda" vahel. Otsus langetati viimase kasuks.

"Ei saa öelda, et üks neist on parem, teine aga halvem," kinnitab ta. "Mõlemad teosed on väärikad ja neid ei ole seni meie laval nähtud. Arvan, et "Raimonda" - kaunis lugu viirastuslikust Valgest Daamist - köidab publikut ning jätab särava mulje. Soovisime esitleda ka Ukraina rahvuslikku balletti. Nimekiri on küllaltki pikk, pärast mõningast arupidamist otsustasime, et esimesel korral pakume vaatajaile "Metsalaulu", mis on üks vanemaid Ukraina ballette, loodud 1936. aastal. Libreto aluseks on samanimeline ukraina poetessi Lesja Ukrainka vaatemänguline draama. Selle lõi helilooja Mihhail Skorulski oma tütre, baleriin Natalia Skorulskaja kirjutatud stsenaariumi põhjal. Koreograafia Vahtang Vronskilt. Festivali kolmandal päeval esitavad ukrainlased galakontserdil ühevaatuselise balleti "Carmen-süit" ning näha saab ka mõningaid etteasteid klassikalistest ballettidest.

Soe vastuvõtt teatris

Ljudmila Giljova sõnul võeti neid Kiievis väga soojalt vastu  ning ta on vaimustuses nii linnast kui teatrist.

"See on Ukraina suurim muusikateater," pajatab ta. "Alaline ooperitrupp loodi Kiievis 1867. aastal ning  sellest sai Moskva ja Peterburi keiserlike teatrite kõrval üks paremaid. Sama sajandi 90. aastate lõpul leidis aset tulekahju, mis linnateatri hoone hävitas. Uue hoone projektikonkursi võitis arhitekt Viktor Šreter, ehitust alustati 1898. aastal. Praegu on selle teatri repertuaaris Euroopa ja Vene klassikat, Itaalia oopereid ning XX sajandi heliloojate loomingut."

Praeguses balletitrupis on tegevad ligi 160 artisti - Ljudmila sõnul on neist kolmandik Venemaa ja Ukraina teenelised või rahvakunstnikud. Seega pole kahtlustki, et eestimaalasi ootavad suurepärased muljed.

"Tegu on kiievlaste esimese võõrusesinemisega Eestis, seetõttu ootavad nad seda väga ning valmistuvad põhjalikult," räägib Ljudmila. "Muidugi ei sõida meie juurde kogu trupp, vaid ainult 60 inimest. Kuid kahtlemata on nende hulgas teatri paremad solistid."

Üks suuremaid probleeme on etenduste dekoratsioonide kohaletoimetus ja paigaldamine, aga aega veel on ning tehnilised spetsialistid mõtlevad välja, kuidas kõik vajaminev lavale kohandada.

"Metsalaul" - teatri visiitkaart

Nii öeldakse ühe Ukraina vanema balleti kohta, mille lõi 1936. aastal helilooja Mihhail Skorulski oma tütre, baleriin Natalia Skorulskaja kirjutatud stsenaariumi põhjal. Ballett koosneb kolmest vaatusest ja 11 pildist. Libreto aluseks on ukraina poetessi Lesja Ukrainka samanimeline draama. Olemas on ka helilooja Žukovski ballett "Metsalaul" , stsenaariumi kirjutas Mihhail Gabovitš 1960. aastal. See on rahvusliku teatrikunsti klassika, mis on pälvinud suurt menu paljudes riikides, nii Venemaal, Rumeenias, Jaapanis kui USAs.

Stsenaariumi autorid püüdsid Lesja Ukrainka teose sisu võimalikult täpselt edasi anda, luues muusikas ja koreograafias emotsionaalse koloriidi, tegelased ja süžeeliinid, kus reaalsus põimub muinasjutuga. Kriitikud märgivad, et Skorulski muusika on emotsionaalne ja värvikas, rahvalaulude motiividest tulvil.

Ühevaatuseline ballett ja galakontsert  

Kolmandal päeval ootab publikut balletiõhtu, kus Kiievi teater esitab ühevaatuselise balleti "Carmen-süit" (Georges Bizet' muusika, Rodion Štšedrini orkestriseade). See põhineb Prosper Merimee novelli ainetel loodud ooperil "Carmen" ning jutustab mustlasneiust Carmenist ja teda armastavast don Josest, kelle Carmen noore toreadoori pärast hülgab.

Galakontserdi teises pooles esinevad nii Ukraina riikliku ooperi ja balleti teatri solistid kui ka Eesti balletiartistid.