Riik peab ettevõtetele viis miljonit eurot tagasi maksma

Kuni aastani 2015 keskkonnatasude viieprotsendise tõusuga arvestanud ettevõtjatele mõjus otsus poolel teel maksutõusu oluliselt kiirendada külma dušina, mis pärssis oluliselt kavandatud investeeringuid. Foto: Matti Kämärä

Riigikohtu otsus tunnistada valitsuse aastatagune kaevandamistasude tõstmise määrus ebaseaduslikuks tähendab muu hulgas, et riik peab kaevandus- ja teistele maavara käitlevatele ettevõtetele enammakstud osa - hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot - tagasi maksma.   

2009. aasta novembris võttis valitsus vastu määruse, millega kehtestati maavara ja vee erikasutusõiguse tasumäärad aastateks 2010-2015. Selle järgi pidid tasumäärad tõusma igal aastal umbes viis protsenti.

Mullu oktoobris jõustunud uus määrus tõstis keskkonnatasusid järgmisel kolmel aastal 20 protsendi kaupa. Kuu aega hiljem pöördusid mäetööstuse ettevõtete liit, ehitusmaterjalide tootjate liit, turbaliit ja keemiatööstuse liit oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole.

Selle nädala esmaspäeval tunnistas riigikohus ettevõtjate õiguspärasele ootusele viidates valitsuse määruse ebaseaduslikuks.

Maksud mõjuvad pikalt ette

"Kõigil maksudel on kindlad eesmärgid; kui üht või teist maksu tõsta, toob see kaasa oma mõju, sealhulgas planeeritud investeeringutele," rääkis Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov, et selliseid maksutõuse ei tohiks teha väga ootamatult, vaid tuleks eelnevalt arutada ja arvestada mõju kogu seotud tootmisele.

"Arutada tuleks ka seda, kuidas üldse maavara maksustada: kas teha seda kaevandamise etapis või rakendada hoopis lõpptootele," ütles ta."Keskkonnatasud on vaid üks lüli, läbi tasuks mõelda aga kogu maksustuse ahel - kuidas see mõjutab üht või teist tööstusharu ja selle ärikeskkonda."

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa märkis, et ootamatu maksutõusu tõttu on Eestis jäänud mitmed tehased ehitamata. "Ka meie rafineerimistehas sai valusa hoobi. Asi on põhimõttes: suurtes ettevõtetes tehakse plaanid pikalt ette, investeeringud on erakordselt suured ja kõige selle juures arvestatakse ka pikaajaliste kokkulepetega maksude osas. Kui siis riik ilma igasuguse süvaanalüüsita otsustab makse tõsta nagu trepiastet, muudab see investorid ettevaatlikuks."

Rohumaa sõnul tuleks riigil maksude muutmist arutada koostöös ettevõtjatega, et kõik oleks tasakaalus.

"Ma  ei usu, et summa, mille riik peaks VKG-le tagasi maksma, oleks märkimisväärne. Suurem probleem on see, et ettevõtted ei taha enam investeerida, sest riik ei mõtle pikalt ette - rafineerimistehas oleks riigile paari-kolme aastaga palju rohkem tulu andnud kui keskkonnatasude tõstmine -, vaid keskendub ühe aasta eelarveaukude lappimisele."

Tagasimakse asemel ettemaks

"Kuna 2009. aastal kehtestati majanduskriisi oludes suhteliselt madalad keskkonnatasud ja fikseeriti nende suurus aastate kaupa kuni aastani 2015, on see loonud olukorra, kus sedavõrd pikaks ajaks ette määratud tasusid kohtu seisukoha kohaselt enam muuta võimalik ei ole," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, et keskkonna jaoks on see paraku selgelt ebaõiglane. "Intensiivistuva kaevandamise tulemusel tekitatakse aasta-aastalt elukeskkonnale suuremat kahju ja koormust, kuid tasu, mis selle kompenseerimiseks aastaid tagasi kehtestatud on, muuta võimalik pole."

Minister märkis, et kohtu seisukoht on väga värske ja praegu töötatakse koostöös rahandusministeeriumiga kõiki selles toodud detaile läbi, et valitsusele lahendus välja pakkuda.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Aire Rihe sõnul tuleb riigil ettevõtjatele tagastada hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot.

"Kaevandajatel on võimalus kanda 2013. aastal juba tasutud summa ka ettemaksukontole, nii ei ole võimalik esialgu öelda täpset summat, kui palju reaalselt välja maksta tuleb. Ettemaksukontolt on võimalik enammakstud summat kasutada kindlasti ka keskkonnatasude maksmiseks, see oleks ka ettevõttele ilmselt kõige lihtsam lahendus," selgitas ta.

Põlevkivivaldu ei mõjuta

Riigikohtu otsus kohustab küll valitsust ettevõtjatele enammakstud maksuraha tagastama, kaevandamisõiguse tasust ja vee erikasutusõiguse tasust osa saavaid omavalitsusi see aga ei puuduta.

"Valitsusega saavutatud kompromissi kohaselt laekub omavalitsustele sellest aastast 25% kaevandamisega seotud keskkonnatasudest, kusjuures arvestuse aluseks on 2011. aastal kehtinud tasumäär," ütles Vaivara vallavolikogu esimees Veikko Luhalaid, et tänu sellele hilisemad tasumäära muutused omavalitsustele laekuvat summat ei mõjuta. "Seda saab mõjutada ainult kaevandamismahu muutumine," täpsustas ta.

Juba on alanud ettevõtjate ja keskkonnaministeeriumi läbirääkimised uute, alates 2016. aastast kehtima hakkavate keskkonnatasude üle.

"Me ei vaidlusta, et peaksime tulevikus rohkem keskkonnatasusid maksma. Me olime vastu olukorrale, kuidas varasemaid lubadusi rikkuma hakati," ütles kaevandusfirmasid esindav Rein Voog Postimehele.