Kiviõli noormees üllitas "kuulamisraamatu"

Pärast ema surma luuletama hakanud Mehis Kärbol on ette näidata kolm luuleraamatut ning nüüd siis juba kaks kuulatavat luuleraamatut. Foto: Erakogu

"Kui esimese plaadi kohta võib öelda, et see oli meeleheiteluule, siis "Elu rist sõna" on lootuseluule," iseloomustab Tiit Alte Kiviõli noormehe Mehis Kärbo uut "kuulamisraamatut" "Elu rist sõna".

Nii nagu Mehise eelmisel plaadil, mis nägi ilmavalgust aastal 2004 pealkirja all "Saatuse perroonil", jõuab ka seekord autori luule kuulajani Tiit Alte vahendusel - ainult selle väikese erinevusega, et Ida-Viru kultuuritegelasest Altest on vahepeal saanud Lääne-Viru kultuuritegelane Alte. Ühtviisi hinnatud deklamaator on ta aga jätkuvalt.

Näitepisikust kantud inimesed võivad ilmselt telefoniraamatutki lugeda ette nii, et kuulaja kuulama jääb, ehk siis - vahet pole, meeldib see neile, mida nad loevad, või mitte.

Mehise luulega on lood siiski sedamoodi, et see Altele meeldib. "Kui esimese plaadi kohta võib öelda, et see oli meeleheiteluule, siis "Elu rist sõna" on lootuseluule," on noormehe looming ta sõnul aastatega muutunud. "Temaatika on teine."

Vahendaja abiga

Luuletuste lugemist loetakse üsnagi intiimseks tegevuseks - kui mitte just Majakovski kombel neid tribüünilt maha hõigata. Kas see intiimsus säilib ka luuleplaadi "lugemisel"? Alte usub, et mõnele luulesõbrale ei pruugi see olla mokka mööda, et autori ja tema vahele on end sisse seadnud keegi kolmas - vahendaja. "Kindlasti on neid, kellele meeldiks ise lugeda, mitte kuulata, kuidas keegi teine seda teeb," nendib ta.

Samas on neid, kes Mehisele oma kogemustest rääkinud, et taustamuusikaga varustatud "kuulamisraamatu" vahendusel on luule neile palju arusaadavam. Nii et - kuidas kellelegi.

Miks Mehis ise oma luuletusi ei esita? "Mul ei ole seda näitlejameisterlikkust, et oskaksin häälega mängida ning teaks, mida rõhutades esile tuua," leiab ta. Võib-olla oleks selle mänguoskuseta paremgi - oleks siiram ja vahetum, otse algallikast?

Lugejatega kohtumistel on Mehis siiski ka ise oma loomingut esitanud. "Võib-olla loen ma kunagi ise ka plaadil," ei välista autor seda võimalust.

Kümne aasta tagune kutse

Viimati luges Mehis oma luuletusi Ahtme raamatukogus tegutseva kirjandusklubi Tõruke kohtumisõhtul. Luges ise ja luges ka Alte.

See klubi oli Mehist kutsunud esinema juba kümme aastat tagasi. "Ma ütlesin neile, et hakkasin jalgsi tulema ning nüüd jõudsin siis kohale," muigab ta. Tegelikult oli noorel poeedil vaja lihtsalt aega, et koguda huviliste ette astumiseks julgust.

Erras sündinud Mehis hakkas luuletama varakult, pärast ema surma, 13aastasena. Esimese luuleraamatuni jõudis ta juba enne täisealiseks saamist.  Praeguseks on tal neid ette näidata kolm, kaks "kuulamisraamatut" lisaks.

Mehis on nõus Alte arvamusega, et uus luulekogu on lootuseluule kogu. "Tegemist on kristliku luulega - selle sisu võib olla küll väga tõsine, kuid mitte masendav, vaid lootusrikas," ütleb ta. "Ja õpetlik on see ka, kuidas oma risti kanda ja jumala sõna kuulata, nii et elu oleks täisväärtuslik. Mind on jumala sõna palju aidanud."

Kristlikule luulele viitab ka kogumiku pealkiri "Elu rist sõna". "Kuid see taustamuusika sobitamine luuletustega oli ka paras ristsõna," märgib Mehis.

Hingekosutus

Plaadi muusikalise tausta kujundasid "muusikatalunik" Hillar Vimberg kitarril ning Rakvere teatri helitehnik Elmar Sats.

Erras muusikatalu pidav Vimberg kostab, et pärast Mehise luuletuste läbilugemist läks nende juurde sobiva muusika tegemine üsnagi ludinal - higi, vere ja pisarateta. "Kuidas jumal annab, nii läheb - seekord läks lihtsalt," märgib Vimberg, kes sai möödunud aastal sama lihtsalt maha ka orelikontserdiga, mis Viru-Nigula kirikus surnuaiapühal ette kanti.  "Vanasti tuli muusika kirjutamisel rohkem sepitseda, nüüd tuleb palju loomulikumalt."

Vimberg peab Mehist väga andekaks noormeheks. "Kui palju tema luuleplaat aga kõlapinda leiab, on iseküsimus, sest see on kristliku sõnumiga."

"Rist ja viletsus on olla looja ja turustada oma loomingut," tõdeb Luule Tiinast, kes nagu Mehiski kuulub Rakveres tegutsevasse luuleklubisse EOS. "Aga eks igaüks pea oma risti kandma ja kui ei jaksa, vedagu või järel ja veel parem kui ratastel," ütleb vaid käimisraami abil liikuv luulesõber, kes on Mehisega tuttav juba kümme aastat.

Mehise plaat on ka Tiinasti sõnul läbi ja lõhki kristlik. "Hingekosutuseks kulub selline plaat igasse kodusse, et rasketel hetkedel tuge leida," märgib ta, juhtides tähelepanu ka uutele ja huvitavatele mõttevarjunditele autori loomingus. "Näiteks selline rida: saatan kui tühjaks läinud õhupall tagasi suurde kõiksusesse lendab."

Seda "kuulamisraamatut" saab osta nii Apollo kui Rahva Raamatu ja Laseringi poodidest. Ida-Virus neid paraku pole. Aga kes "Elu rist sõna" vastu huvi tunneb, see leiab tee ka selle autorini - et peale "raamatu" autogramm saada.