Ringristmik on Virumaa liiklussageduse jaoks optimaalne lahendus

Peeter Lilleväli
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märke on enne ringristmikku palju, kuid liiklussõlme enda tööpõhimõte on lihtne: enne ristmikku tuleb õige sõidurada valida ja meeles pidada, et ringil liikuja on peateel.
Märke on enne ringristmikku palju, kuid liiklussõlme enda tööpõhimõte on lihtne: enne ristmikku tuleb õige sõidurada valida ja meeles pidada, et ringil liikuja on peateel. Foto: Peeter Lilleväli

Viimase mõne aastaga hoogsalt lisandunud ringristmikud on sundinud päris paljusid tuttavaid mul nööbist haarama ja kurtma, et tegemist on lolli lahendusega. Ent sagedamini on kurdetud selle üle, et meie juhid ei tunne seal kehtivaid reegleid. Arvasin, et küll aeg annab arutust ning ei tasu sellest kirjutada, kuid pärast Jõhvi viadukti valmimist on nööbist haarajate hulk ületanud kriitilise massi ja sunnib teemat leheveergudel üles võtma.

Pisike mõttetöö näitab, et viimase kolme aastaga on tee-ehituse raskuspunktis olevasse Jõhvi valda tekkinud kuus ringristmikku. Ja neid jätkub mujalegi, kus vaid tee-ehitused toimuvad. Maanteeameti hinnangul on tegemist hea lahendusega. "Ideaalmaailmas muidugi ehitataks kõik ristmikud eritasandilistena või varustataks suunaradade ja keerukate fooridega, kus näiteks pöörete tegemiseks on eraldi rajad ja fooridel selleks lisatsüklid. See on aga väga kallis ning tuleb otsida odavamaid lahendusi. Samuti pole kuskil Virumaal sellist liikluskoormust, et selline lahendus oleks põhjendatud," rääkis maanteeameti Ida regiooni juht Rainer Kuldmaa. Vana tüüpi lihtsad ristmikud aga jäävad praegusele autostumise tasemele suurema liikluskoormusega kohtades jalgu. Ehitus- ja ekspluatatsioonikulude ning läbilaskevõime poolest sobivad ringristmikud praegu kõige paremini. "Muidugi ajad muutuvad ja liiklustihedus samuti ning tulevikus võivad teede projekteerijate eelised muutuda, aga praegu on maanteeameti seisukoht, et ringristmikud on parim lahendus. Maanteele sobivad tavalised ringid ning linnadesse, kus autoliiklus tihedam, mitmerealised turboringid," ütles Kuldmaa.

Suur demokraat

Suurtel mitmepoolsetel diplomaatilistel kohtumistel eelistatakse ringis istumist - siis ei ole peavalu, kuhu keda istuma panna, sest diplomaatilise traditsiooni järgi on kandilise laua puhul mõni koht ikka ülem kui teine. Ja niigi keeruliste läbirääkimiste puhul pole mõistlik tekitada istumiskohtade pärast veel lisapinget ning trotsi. "Ringristmik on demokraatlik ristmik ja tagab kõikides suundades minimaalse ooteaja. Eriti hästi tunnevad seda need, kes tahavad vasakpööret teha. Linnades, kus ühes suunas on väga suur autode voog, aitab väikeseid vahesid teistest suundadest tulijatele teha koostöö teedel mujal olevate valgusfooridega," ütles maanteeameti Ida regiooni liikluskorralduse osakonna juhataja Janno Vilberg.

"Jõhvi viadukti uus liiklusskeem mulle meeldib. Kui varem Kohtla-Järve poolt tulles oli vasakpööre Veski või Pargi tänavale päevasel ajal üks rist ja viletsus, siis nüüd kõik sujub. Hoopis hull oli tippkoormuse aegadel Pargi tänavalt Iidla-Tartu suunda sõita. Nüüd on kõik suunad liigse aja- ja närvikuluta sõidetavad," ütles rahvusringhäälingu operaator Jaak Eelmets.

Teiseks ringristmiku eeliseks loeb maanteeamet kiiruse vähendamist. "Kui tavalise ristmiku puhul sõitsid peateel liikujad täisgaasiga, siis nüüd tuleb ka neil kiirust vähendada. See suurendab ohutust. Eriti tänuväärne on see kohtades, kus ristmikuga on seotud jalakäijate ülekäigukohad, sest nende elule ja tervisele tuleb samuti mõelda," ütles Janno Vilberg.

Ringi profiil on täpselt valitud

Tihti kurdavad autojuhid ka selle üle, et ringristmike teeprofiil on äärest madalam ja tsentrifugaaljõud veab autot ringist välja. "Sellisel profiilil on mitu põhjust. Esiteks vähendab see kiirust ja hoiab ära kurvi lõikamist. Teiseks juhitakse nii ära sademevesi, mis tee muldkehasse imendudes vähendab selle kandevõimet ja millest algab tee lagunemine," selgitas Vilberg. Sama eesmärki - vältida tee muldkeha läbivettimist - teenivad ka uute teede servades olevad sügavad eurokraavid.

Tihti kurdetakse, et autojuhid ei oska ringil liigelda. Levinum eksimus on ringile minnes suuna näitamine, sealt väljudes aga suunatule mittekasutamine. Tegelikult on liiklusseaduse nõuded just vastupidised. Ringile minnes teavad teised liiklejad, kuhu auto suundub, aga sealt väljumise kohta ei teata ja seda peab kuulutama suunatulega. Paljudele juhtidele on probleem see, et kurvis suuna näitamine olukorras, kus käed on oma tavalisest asendist nn kümme enne kahte ära, ei ulatu sõrmed lihtsalt tulede kangini. Siin on põhjuseks valed, kuid väga levinud juhtimisvõtted. "Enne kurvi peab käed rooli ümber asetama, et keerates oleksid need ikkagi ideaalasendis. Asi pole ainult suunatule kangini ulatumises. Kui käed on risti, siis ei saa juht vajaduse korral rooli pööramisega auto sõidusuunda vabalt korrigeerida, kui selleks vajadus tekib," õpetas kunagi oma sõidukoolitusel endine ralliäss ja BMW sõidukoolitaja, praeguseks meie hulgast lahkunud Eedo Raide.

Ringile sõit algab varem

Neid ringristmikke, kus on mitu sõidurada, nagu Jõhvi viadukti liiklussõlmes, nimetatakse turboringristmikeks ja nendel liiklemine seab erinõudeid. Sõiduõpetajate sõnul on põhiline endale varem selgeks teha, kuhu suundutakse, et ristmikele jõudes olla sellel sõidurajal, mis teie soovidele vastab. Kahjuks paljud juhid sellest lihtsast tõest kinni ei pea ja seetõttu tekivad ringil ohtlikud olukorrad. Praegu on jooned Jõhvi ristmikel kulunud ning tihti takistab nende nägemist ka soolaläga, aga maanteeamet lubas, et kevadel esimesel võimalusel teekattemärgistust seal uuendatakse. "Euroopas on turboringid lahendatud nii, et sõidusuunad on äärekividega eraldatud ja nii ei ole võimalik ringil lollusi teha. Meil aga on talihoolde pärast niimoodi teha tülikas ning esialgu püüame teekattemärgistuse ja juhtide teadlikkusega asju korraldada. Aga elu ei seisa paigal ja tulevikus võivad ka sellised lahendused praktikasse jõuda," ütles Janno Vilberg.

Politsei on lahendusega rahul

"Vaatasin just läbi uuringuid, miks ringristmik hea on, ja kirjutan järeldustele kahe käega alla. Kiirused on väiksemad ning autode sõidutrajektoor ringristmikul selline, et kui juhtubki avarii, siis asi piirdub kergema plekimõlkimisega," ütles Ida prefektuuri Jõhvi jaoskonna välijuht Sergei Matotškin. Mingeid tõsisemaid avariisid seoses ringristmikega ei suuda politseinikud meenutada. Loomulikult on ka politseile silma jäänud, et ringil liikumisel tehakse vigu. Suunatule kasutamine on ka mujal probleem - jäetakse see vajalikus kohas üldse näitamata või tehakse seda alles koos rooli pööramisega. Tegemist on hoiatava märguandega teistele liiklejatele ja seda peaks tegema ikka enne manöövrit. Samuti kiputakse ringil rida vahetama. "Aga see ei ole siiski väga massiline. Kahjuks ei ole meil sõiduread füüsiliselt eraldatud nagu Euroopas. Tee valdaja peab tagama selle, et jooned asfaldilt ära ei kuluks, ja neid uuendama. Ainsaks nõrgaks kohaks on politseile kohad, kus ringristmikud on ühendatud jalakäijate ülekäigukohtadega. Ringil liikudes on juhil käed-jalad tööd täis ja informatsiooni palju ning sebra ületaja võib kahe silma vahele jääda. Nii et ringilt väljudes tuleb arvestada ka sellega," lausus Matotškin.

De facto üksikute eranditega on ringristmikud Euroopas sellised, et ringil olija on peateel. Venemaal aga on väga tihti just vastupidi. Siiski pole meil Vene numbrimärkidega autode puhul ringristmikel segadust märgata. Võõras kohas jälgib juht hoolega märke ja teekattemärgistust ning seda peaksid ka kohalikud tegema, mitte mälu järgi sõitma. Ringristmik on tegelikult hea lahendus, kinnitavad nii politsei, maanteeamet kui ka valdav enamik liiklejaid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles