Torusetted neelavad soojust ja raha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Arvestused näitavad, et kui malmradiaator on vaid 5% jagu ummistunud, siis tuleb soojusrežiimi taastamiseks selles ruumis, kus ta paikneb, kulutada 80 kWh elektrienergiat.
Arvestused näitavad, et kui malmradiaator on vaid 5% jagu ummistunud, siis tuleb soojusrežiimi taastamiseks selles ruumis, kus ta paikneb, kulutada 80 kWh elektrienergiat. Foto: Matti Kämärä

Sageli võib nii mõnegi maja elanikelt kuulda kaebusi, et nad maksavad soojuse eest suuri summasid, korteris aga on jahe. Selle põhjuseks on enamasti asjaolu, et keskküttesüsteemi torude ja radiaatorite sisepinnale on aastate jooksul kogunenud setted.  

Enamiku meie elamufondist moodustavad 1950.-1980. aastatel ehitatud majad. Majasisesed kommunikatsioonid on juba ammu amortiseerunud, kuna küttetorustiku kasutusaeg on 30 aastat, kuumaveevarustuse puhul aga 15 aastat.

Insener-tehniliste võrkude käituse küsimustega tegelevate firmade töötajate sõnul teenivad kommunikatsioonid inimesi jätkuvalt vaid tänu töökindluse varule, millega arvestati nõukogude ajal projekteerimisel. Ent keskküttesüsteemide torusid ja radiaatoreid ummistavad ladestused, need ei eralda enam meie korteritesse efektiivselt soojust. Spetsialistide sõnul on see sama hea kui mähkida kõik torud ja radiaatorid korteris soojusisolatsioonivati sisse.

Torude läbipesuga tegeleva firma Altus Tehno andmeil neelab 3 mm paksune settekiht küttesüsteemis 25% soojusenergiast. Kui keskkütteradiaatoritest suurt kasu pole, on inimesed sunnitud kasutama mitmesuguseid soojendusseadmeid. Arvestused on näidanud, et kui malmradiaator on vaid 5% jagu ummistunud, tuleb soojusrežiimi taastamiseks selles ruumis, kus ta paikneb, kulutada 80 kWh elektrienergiat. Nii tulebki välja, et soojuse eest makstakse üüratuid summasid.

Suletud ring

Praegu on majade küttesüsteemide puhastamiseks mitmesuguseid tehnoloogiaid, mis aitavad eemaldada setteid ja suurendada kütteseadmete soojuseraldust. Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liikme Jelena Mutoneni sõnul mõistavad majaomanikud väga hästi, et seda tuleb teha.

"Kuid mõned korteriühistud küttesüsteeme siiski ei puhasta, kuna selleks lihtsalt ei jätku raha - ega see ole odav teenus," märkis ta. "Tekib suletud ring. Ühistu maadleb suurte soojusarvetega, on ju soojahind inimeste sissetulekutega võrreldes viimasel ajal röögatult kasvanud. Samas võivad need arved küttesüsteemi läbipesuta olla soojuskadude tõttu veelgi suuremad."

Korteriühistutes öeldakse, et kui nad ongi sunnitud läbipesu tellima, siis vaid kõige probleemsemates püstikutes, sest kogu maja küttesüsteem käib neile üle jõu.

Korteriühistute juhtide assotsiatsiooni arvates võiks linn korteriühistutel aidata sellest suletud ringist välja murda, arvestades seda, et omal ajal andis ta neile majad üle viletsas seisus. Ka küttesüsteeme pole majades varem läbi pestud.

"Paljudes linnades toetatakse korteriühistuid kohalikust eelarvest, hüvitatakse remondikulusid," ütles Jelena Mutonen. "Meil seda ei ole. Kohtla-Järvel on varemgi olnud tondilosse, mis on jäänud tühjaks seetõttu, et inimesed ei ole tulnud küttearvete tasumisega toime ning neil on soojus välja lülitatud. Praegugi tulevad paljud majad soojusarveid makstes vaevu ots otsaga välja. Ja linna abi majade soojuskadude vähendamisel oleks vägagi omal kohal."

Tutvusid Poola kogemusega

Hiljuti käisid Kohtla-Järve linnavalitsuse ametnikud Poolas, kus nad tutvusid soojussüsteemide läbipesu ja soojusseadmete kasutusaja pikendamise võimalustega.

"Selleks kasutatakse universaalset vahendit, mis ei söövita torusid, on ohutu ja mida võib valada kanalisatsiooni," rääkis abilinnapea Viktoria Tsventarnaja. "See vahend on huvitav selle poolest, et torusid võib läbi pesta ka kütteperioodil ja kütet ei ole tarvis välja lülitada. Keemiline puhastus, milleks kasutatakse seda universaalset vahendit, mis sobib igasugustele torudele, aitab taastada soojusvarustussüsteemi algse seisukorra ning kaitseb juhtimisautomaatika ja reguleerimise kõiki elemente korrosiooni eest."

Tsventarnaja sõnul on linnavalitsusel plaanis välja selgitada, kui konkurentsivõimeline on selle tehnoloogia kasutamine meie linnas, teha kalkulatsioonid ja katsetada seda läbipesumeetodit majades, mida teenindavad munitsipaalettevõtted. "Me mõtleme sellele, kuna kavatseme korteriühistuid tulevikus soojussüsteemide läbipesuga aidata," märkis ta.

Märksõnad

Tagasi üles