Kuidas paastuaega rõõmsalt tähistada

Aljona Suržikova: "Kui suudad paastu rõõmsa meelega pidada, on see väga kirgastav ja valgustav - samuti tundvad siis ülestõusmispühad rõõmsamad." Foto: Sergei Trofimov

Paastuaeg on loomulik osa inimese elus - kunagi saab toit otsa ja siis tuleb piskuga leppida. Õigeusklik filmiinimene Aljona Suržikova leiab, et paast võib ja peab olema aeg, mida saab nautida ning mille eesmärk on inimest puhastada ja kirgastada.  

Režissöör ja kakskeelse dokumentaalsaadete teleprojekti "Ela sajaga!" eestvedaja Aljona Suržikova ütleb, et esimest korda püüdis ta õigeusu kirikus praktiseeritavat paastu järgida aastatel 2006 ja 2007, mil õppis Peterburi riiklikus ülikoolis kino ja televisiooni erialal, tookord sai ta innustust oma sealselt sõbrannalt.

Puhas meel

Samuti üritas õigeusku naine paastu pidada mullu ja tunamullu enne ülestõusmispühi.

Mida paast Aljonale tähendab?

"See, kui hoidud mõningatest toiduainetest, aga teed samal ajal halba või mõtled valesti, ei aita. Esmalt pead olema ise harmooniline nii kehalt kui hingelt, tegutsema ja mõtlema õigesti - see puhastab! Enesepiiramine on vajalik, et suudaksid oma kirgi ja ihasid talitseda. Kui see on pealesunnitud, pole sel mõtet. Paastumine on rõõmus ja vabatahtlikult endale võetud kohustus," seletab filmiinimene.

Aljona teab, et paastuaeg on sobiv aeg katsetada igasuguste putrudega. Näiteks on tatrapuder maitsev ja kasulik; jahuga saab valmistada kõrvitsaputru. Tatrast saab teha ka pannkooke - segades tatrajahu ja vett.  Maitsva tatrapudru saab lihtsalt: praadides esmalt päevalilleõlis porgandit ja sibulat, lisades sinna tatra ja keetes seda, kuni puder on valmis.

Paastuajal on kasulik palju juua, ideaalselt sobivad selleks kuivatatud puuviljadest - näiteks õuntest ja mustadest ploomidest - keedetud vedelikud ja kompotid.

Iidse kiriku tavad näevad ette, et paastuajal püütakse loobuda kõigest loomsest. "Näiteks võid soovitas mu Ukraina päritolu vanausuline vanaema tarbida vaid laupäeval ja pühapäeval. Toitsin lapsi pikalt rinnaga ja sel ajal range paast ei sobinud," räägib Aljona.

Liha teeb agressiivseks

Aljona perekonna lemmikasi talvel üldse on peet. Keedetud peet maitseb hea ka paastuajal - seda saab serveerida küüslaugu ja võiga elik hapukoorega  (need viimati mainitud lisandid sobivad, nagu eespool öeldud, pühadel päevadel, laupäeval ja pühapäeval). Kasulik on kapsa ja porgandi salat - neid köögivilju saab ka aurutada ja hautada.

Õigeusu kiriku rangemas paastutraditsioonis - eelkõige kloostris - süüakse esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel töötlemata toitu (сухоядение), st süüakse peamiselt vett ja leiba, toorest juur- ja puuvilja, seemneid ja mett. Teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval on menüüs soe toit, aga ikkagi loomsete lisanditeta.

Kalatooteid tohib tarbida vaid kahel paastuaega jääval suurel pühal: paastumaarjapäeval ja palmipuudepühal.

Filmiinimene tunnistab, et tema kaks poega nagunii ei ole eriti lihamaiad. Hiljuti leidis aset näiteks koomiline olukord, kus Aljona isa tõstis 6aastase lapselapse vastu häält ja too ütles targasti: "Sa sööd liiga palju liha - sestap oledki nii agressiivne."

Kuidas paastumine Aljonale on mõjunud? "Kui suudad paastu rõõmsa meelega pidada, on see väga kirgastav ja valgustav - samuti tunduvad siis ülestõusmispühad rõõmsamad. Kõige tähtsam on, et inimene oleks enda ja teistega rahul - kõik muu tuleb siis iseenesest. Sul on palju rohkem jõudu ja energiat, kui sa ennast piirad," arvab Aljona.

Aljona arutleb, et tänapäeval on laialt levinud taimetoitlaseks hakkamine just parema tervise nimel, aga hea tervis on kaasanne - kui sa muidu õigesti elad ja mõtled.

Ülesöömine on moodsa aja häda

Teadmamees Mikk Sarv seletab Põhjarannikule, et paast on loomulik elu osa, sest kunagi ikka saab toit otsa. "Pugimist ja vitsutamist pole looduses kunagi esinenud ja sellega ei tegelnud ka vanarahvas. Kalaga on nõnda, et seda sobib ka paastuajal süüa. Kala tuleb kevadel jää alla kudema - haug ja latikas tulevad mitme lainena. Haugimarigi on praegu poes saada," arutab Mikk.

Miku sõnul peeti iidsetel aegadel nii allikavett kui jää ja lume sulamisel tekkivat vett imetoimeliseks. Nüüd tasub oodata veel külma, sest siis hakkab taas vahtramahl jooksma - vaher annab mahla, kui maa on külmunud. Kasemahla saab siis, kui puu pungad hakkavad end liigutama - see aeg tuleb peagi.

"Väga hea paastutoit on pärnapungad - kui nad on veidi avanenud. Igasugused värsked heinad tasub ära süüa. Võilill ja naat on üleval - nad kõik on puhastavat ja tervendavat jõudu täis. Mustsõstra pungadega okstest saab tee teha, nagu ka kasepungadest," annab teadmamees nõu.

Kunagi pole inimesed maailmas nii palju magusat ja nisutooteid söönud, kui nad teevad seda nn heaoluühiskondades praegu. Mikk juhib tähelepanu, et vanade eestlaste hambad ja suu olid palju tervemad kui sakstel, kes endale igasuguseid maiusi ja vahukoort said lubada.

ALJONA SEENETARREND

100 g kuivatatud seeni

5 g želatiini

150 g seeneleent, mis saadakse seente kupatamisel

1 küüslauguküüs

Kuivatatud seeni keedetakse väheses vees. Kuuma vette lisatakse želatiin ja pressitud küüslauk. Mõne tunniga on seenesült valmis.

VINEGRETT

500 g keedetud kartuleid

350 g keedetud peeti 4-5 keedetud porgandit 4-5 marineeritud või soolakurki 250 g hapukapsast 2 mugulsibulat Kaste:

1 dl õli

2 sl lahjendatud 30% äädikat 1 tl soola 1 tl suhkrut 0,5 tl pipart

Koori ja tükelda kartulid, porgandid ja peedid. Haki sibul ja tükelda kurk. Sega köögiviljad ja lisa hapukapsas. Sega kastmeained, vala köögiviljadele, sega läbi ja lase maitsestuda.