Sulev Keeduse uus film põhineb Jõhvis aset leidnud lool

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rea Lest, kes alles tänavu lõpetab EMTA lavakunstikooli, on filmi "Mehetapja Süütu Vari" kõigis kolmes osas peaosas.
Rea Lest, kes alles tänavu lõpetab EMTA lavakunstikooli, on filmi "Mehetapja Süütu Vari" kõigis kolmes osas peaosas. Foto: F-Seitse

Peagi algavad Ida-Virumaa eri paigus Sulev Keeduse uue filmi "Mehetapja Süütu Vari" võtted. Film koosneb kolmest eri ajal toimuvast loost, mida ühendab omavahel alles tänavu lavakunstikooli lõpetav peaosatäitja Rea Lest.

Sulev Keedus ja produktsioonifirma F-Seitse alustasid filmi "Mehetapja Süütu Vari" võtteid mullu oktoobris.

Karm aeg

Keedus muigab, et ilmataat filmi tegemise algust ei soosinud. Nimelt esimeseks võttepäevaks määratud päeva eel käis võttepaigast üle võimas torm, mis viis minema Holdre vesiveski (Helme vald, Valgamaa) taastatud vaate, mille tegi filmi kunstnik Toomas Hõrak. Teine kord tõstsid lõunakaare tuuled Teenuse jõel veetaseme meetri jagu ja filmitiimil jäid tegemata võtted, mille käigus hobused pidid sumama silla kõrvalt läbi vee.

Novellitriloogia keskmise osa nimega "Süütu" tegevus leiab aset Ida-Virus aastal 1949. Stsenaarium on kirjutatud tõestisündinud loo alusel, mille jutustas umbes veerand sajandit tagasi üks jõhvikas Pärnu sanatooriumis oma toakaaslasele. Jõhvist pärit naine olevat iga päev käinud postkontoris, et oma mehele helistada, ja selline klammerdumine äratas toakaaslases imestust. Selgus, et sanatooriumis viibimise aeg olevat olnud esimene kord, kus abikaasad nõnda lahus olid.

Koorus välja lugu, mida Keedus kuulis omakorda kolmanda isiku kaudu ja millest oleks režissööri sõnul võinud teha ka täispika filmi. 1944. aastal jõudis Jõhvi noor neiu koos vanaemaga. Tegu oli pagulastega Ingerimaalt. 1949 levis jutt, et ingerlasi tahetakse taas küüditada, ja neiu tundis põhjendatud ohtu. Kui ta kõneles oma murest töö juures ühele noormehele, pakkus too, et võiks sõlmida fiktiivse abielu.

Samas karistati fiktiivabielu ilmsikstuleku korral osalisi kolmeaastase vanglakaristusega. Ka kõnealust "abielupaari" käidi mitmel korral kontrollimas - ehkki nad elasid algul eraldi, pidid nad vale ilmsikstuleku vältimiseks kokku kolima. Lõpuks läksid uurijad niikaugele, et nõudsid tüdrukult tõendit, mis kinnitaks, et ta on süütuse kaotanud. Kui tüdruk rääkis murest oma "abikaasale", selgus, et tedagi on üle kuulatud... Süütus läks, et pääseda karistusest. Pool aastat hiljem tuli noormees kastaniõitega ja ütles: "Äkki proovimegi päris kooselu?!"

Lugu oli osaliste meelest nii piinlik, et seda ei tihatud isegi oma lastele, kes nõnda tekkinud kooselust sündisid, hiljem rääkida.

Kohalikud statistid

Filmi võtted Ida-Virumaal peaksid algama 14. aprillil ja kestma 4. maini. Lokatsioonideks on Kohtla-Nõmme kaevanduspark-muuseum, Eesti Energia Narva karjäär, Ontika mõis, Kohtla-Järve ujula, Kiviõli keemiakombinaadi õlitehas jm. Massistseenides osaleb mehi laulukoorist Kaevur, üks kunagine päris kaevur ja kolm-neli meest Narva harrastusteatrist.

Filmi esimese osa "Mehetapja" tegevus leiab aset XIX sajandi lõpus ja viimane osa "Vari" nüüdisajal. Triloogia kolme osa ühendab tänavu Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) lavakunstikooli lõpetav näitlejanna Rea Lest, kes kõigis kolmes osas mängib peaosas. Noorel näitlejal on nüüdseks ette näidata Panso preemia (2012) ja juba praegu on teada, et tema koduteatriks saab NO99.

Sulev Keedus pälvis viimati Ida-Viruga seoses suurt tähelepanu paljudes vastakaid tundeid tekitanud dokfilmiga "Varesesaare venelased" (2012), mis kõneleb Narva narkareist.

Ka Keeduse eelmise mängufilmi "Kirjad Inglile" (2011) paljud võttepaigad asusid Ida-Virumaal. Tema varasemad mängufilmid on "Somnambuul" ja "Georgica". Esimene Keeduse mängufilm "Ainus pühapäev" valmis Kesktelevisiooni tellimusel 1990. aastal Tallinnfilmis ja oli venekeelne.

Märksõnad

Tagasi üles