Saada vihje

Virtuaalsed ajarännakud äratavad mineviku ellu ja neid saab kogeda ka külmal ajal

"VR Toila 1938" viimase ajarännaku peategelane on Oru lossi Eesti-teemaline keldrikorrus. Tehnoloogia abil muutub lossiga tutvumine eriliseks ruumiliseks ja värviliseks elamuseks. Foto: Maila Meldre
Copy

Ida-Virumaa on rikas virtuaalsete ajarännakute poolest, millest enamiku on loonud Egle ja Mairo Rääsk osaühingust Blueray.

Virtuaalse ajarännaku "VR Toila 1938" külastuse kõrghooaeg Oru pargis Toilas on suvel, aga ettetellimisel on seda võimalik kogeda ka muul ajal.

Esimesed "VR Toila 1938" virtuaaltuurid keskendusid rohkem pargile, lossi välisilmele, kasvuhoonele ning siseruumidest söögisaalile ja suurele saalile. Uus, arvult juba kolmas rännak viib lossi neisse paikadesse, kus kajastuvad 1930. aastate arusaamad esindusruumi esteetikast.

Ajarännaku "Oru lossi sisemine ilu" tähelepanu keskpunktis on lossi Eesti-teemaline keldrikorrus. Kui lossist sai Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi suveresidents, asusid keldris aia- ja piljardisaal, kaardituba, suitsetamise tuba, veinikelder ning puhketuba. Viimast ruumi hakati hiljem kutsuma Eesti toaks. Blueray äratas Eesti rahvuslikust stilistikast kantud ruumid ellu eelmiseks suveks.

"Oru lossi ümberehitustöö juures on rõhutatud just keldrikorruse ja eraldi Eesti toa tähtsust kui üht õnnestunumat näidet eestluse teema käsitlemisest esindushoones. Nii andis Eesti toa taastamine Oru lossi ajarännakule terviklikuma tunnetuse ning tõstis esile meie oma arhitektide ja kunstnike loomingulisi saavutusi," selgitas Mairo Rääsk.

Lossi lugu läheb korda

Ta lisas, et Eesti inimestele ja väliskülalistele läheb hävinud Oru lossi lugu väga korda ning see on innustanud lossi taastamist jätkama. Järjepideva töö eest pälvis Blueray Ida-Viru parima uue seikluse konkursil parima rahvusliku mälu ärataja eripreemia.

""Oru lossi sisemine ilu" on nii värske, et õieti pole jõudnud veel virtuaalne värvgi seal rännakus päris ära kuivada. Nii et alanud aastal uut rännakut tulemas ei ole, aga mõningaid muudatusi ikka teeme − tasub silmad ja kõrvad lahti hoida," rääkis Mairo Rääsk.

Näiteks on tulemas talveseiklus koos Toila spaaga. See stardib jaanuari lõpus ning kombineerib VR ajarännaku talvises Toila pargis ja suviselt sooja wellness-keskuse Orhidee külastuse.

Muudab muuseumi atraktiivsemaks

Aasta ringi saab uudistada Iisaku kihelkonna muuseumi uut püsinäitust, mis keskendub vadjalaste kultuurile ja pärandile.

"Tegemist on olulise sammuga, et uurida kunagi piirkonnas elanud vadjalaste elu ning leida seoseid tänaste Alutaguse elanike keele ja kommete vahel. Ekspositsiooni üks silmapaistev osa on vadja naise 3D-installatsioon, mida täiendab puutetundlikul ekraanil põhinev interaktiivne programm. Väljapanek muudab muuseumi atraktiivsemaks nii kohalike külastajate kui ka turistide jaoks," ütles muuseumi direktor Mari Raap.

Vadjalanna skeleti taustal näeb temast 3D-animatsiooni, mis on Iisaku kihelkonna muuseumi uue püsinäituse üks rosinaid.
Vadjalanna skeleti taustal näeb temast 3D-animatsiooni, mis on Iisaku kihelkonna muuseumi uue püsinäituse üks rosinaid. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vadja toas näeb 13. sajandist pärit vadjalanna skeletti. Skeleti taustal Blueray loodud 3D-animatsioonis jalutab aga riided selga saanud vadja naine Jõuga kääbaste lähistel ja kõneleb vadja keeles. Puutetundlikul ekraanil saab lisaks uurida Jõuga kääbastest leitud esemeid.

Blueray loodud on veel Sillamäe muuseumi mullu suvel avatud teemapargi sisu. Üks programm keskendub Sillamäe saladustele 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses. Sellele, kuidas uraanirikastusvabrik ja kaevandus tööle hakkasid. Külastaja saab virtuaalreaalselt minna aatomi sisse, kiigata tuumaelektrijaama tööd ja olla tunnistajaks tuumapommi hävitavale jõule.

Teine programm näitab virtuaalreaalselt Jevgeni Zamjatini kirjeldatud totalitaarset tulevikuühiskonda.

Tagasi üles