17. aprill 2014, 11:21
Kepid kätte ja kõndima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve spordihuviklubi juhataja Ilmar Taluste ütleb, et kümme aastat tagasi, kui ta alles hakkas Ida-Virumaal kepikõndi populariseerima, naerdi kepid kätte võtnud ja mööda linna kõndiva inimese üle: "Kas unustasite suusad maha?"
"Nüüd ma näen, kui paljud kepikõndi harrastavad," on Taluste rahul. "Aga siiski korraldame jätkuvalt igal aastal massiüritusi tervisekõnniga liituda soovijatele. Järjekordne üritus toimub 19. aprillil."
Marsruut kulgeb mööda Järve linnaosa tänavaid. Regulaarselt kepikõnniga tegelejate distantsi pikkus on 8,2 km, algajatele 3 km. Just algajatele, aga ka neile, kes juba pikemalt tervisespordiga tegelevad, kuid ei tea mõningaid lihtsaid, ent olulisi asju, kuluvad Taluste soovitused marjaks ära.
Kuidas õigesti kõndida?
Ilmar Taluste märgib, et paljud kõnnivad valesti, hoides keppe enda ees justkui tasakaalu säilitamiseks. Kepid, nagu kõndija kehagi, peavad olema suunatud ettepoole ning käed-jalad liikuma rütmiliselt vastaspaaridena edasi-tagasi.
"Siis käed töötavad, hingamine paraneb ja lihased saavad koormust," ütleb ta. "Ja et jalad kiiresti ära ei väsiks, tehke enne kõndimist mõned võimlemisharjutused."
Kepp tuleb selja tagant ette tuua, käepide ees, mitte kepiots ees. Jalatald peab rulluma kannalt päkale.
Kui kaua peaks kõndima?
Optimaalne on jõuda kolme treeningkorrani nädalas, sest lihased "unustavad" juba 3-4 päeva pärast trenni mõju ära. Kuid isegi 1-2 korda nädalas on ikkagi parem kui üldse mitte kõndida.
Kui pikad peavad olema kepikõnni kepid?
Kepikõnni kepid peavad olema kindlasti lühemad kui murdmaasuusatamises.
Keppide kõrgus peaks olema umbes 68-70% keha pikkusest. Kepid ei tohi olla liiga lühikesed ja kindlasti ka mitte liiga pikad. Kui kepp on liiga lühike, jääb liigutuste ulatus napiks, liiga pika kepi puhul võib aga õlavööde saada ülemäärase koormuse.
Ilmar Taluste sõnul on olemas tabel, millega tehakse kindlaks, kui pikad kepid konkreetsele inimesele sobivad. Kasutada võib ka üht lihtsat moodust: kepp on sobiva pikkusega, kui keppi käes hoides moodustab küünarvars maa suhtes 90kraadise nurga.
"Kui teil keppe ei ole, siis pole midagi katki: tulge 19. aprillil tervisekõnnile ja me anname need teile distantsi läbimise ajaks ning räägime lisaks ka selle spordiala kasulikkusest ja iseärasustest," kutsub Taluste. "Olen täheldanud, et paljud inimesed hakkavad kepikõndi tegema meelsamini koos teistega, rühmas - nii on tagatud lisaemotsioonid, suhtlus ja uued tutvused."
Kõige olulisem on ürituse juures see, et puudub võistlusmoment, ei ole vajadust kellelegi järele jõuda, kuhugi kiirustada ja igaüks valib tempo, lähtudes oma enesetundest. Ning tekib soov tervisekõnniga tegeleda.