Harrastusfilmide festivalil sai nii naerda kui nutta

Vladimir Ban annab üle auhinna Jõhvi VII harrastusfilmide festivalil debüteerinud Karina Modelile. Foto: Igor Parv

Neljapäeval autasustati Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus VII rahvusvahelise harrastusfilmide festivali "Laterna magica" võitjaid.

VII harrastusfilmide festivalile laekus üle 100 lühifilmi Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Tallinnast, Narvast, Rakverest, Moskvast, Peterburist, Sverdlovski oblastist, Tambovist, Valgevenest ja Ukrainast. Ülevaatusele pääses neist veidi üle 70, mis vastasid konkursi kõikidele tingimustele.

Kas harrastusfilm on eneseväljendusviis või kunst? Festivali osalised vastavad sellele küsimusele nii ja naa, kuid asjatundjad, näiteks filmioperaator Janek Zavatski ning filmi- ja telerežissöör, saatejuht Vladimir Ban on kindlad, et niikaua kui on olemas korralik idee, on see siiski kunst.

"Pole oluline, kes teeb filmi, kas proff või harrastaja − kui autor suudab vaataja mõtlema panna, tema eesmärk on teha meid paremaks, filmil on idee ja eneseväljendus, siis on see kunst," rõhutab Vladimir. "Mõni filmib lihtsalt endale, teine aga tahab tingimata teistega jagada, ja need teised on vaprad inimesed, kes väärivad kiidusõnu. Kuigi töö žüriis võttis väga palju aega, ei ole mul sugugi kahju sellest, et ma oma tegemised edasi lükkasin ja Jõhvi tulin. Eeskätt oli see huvitav töö, sest nendel, kes filmivad "pikka filmi", on isegi raske ette kujutada, kuidas käib töö "sprindižanris", see on ääretult raske. Märkisin igas žanris üles 2-3 paremat tööd ning on meeldiv, et minu arvamus ühtis peaaegu alati kolleegide omaga."

Vladimir lisas, et suurimat huvi pakkus talle mängufilmi kategooria, mis osutus ka kõige menukamaks − neil tuli läbi vaadata 24 lühifilmi.

Improviseeritud meistriklass

Enne festivali tulemuste teatavakstegemist tegid õhtujuhid Anna Maskajeva ja Urmas Laada külalistele ettepaneku vaadata dokumentaalfilmi, mille autor on žürii liige Jaak Eelmets. Film rääkis kontserdimaja juurde püstitatud filmirežissöör Kaljo Kiisa kuju valmimisest. See ei olnud lihtsalt huvitav süžee, vaid ka hea näide, kuidas teha dokumentaalfilmi.

Ka Vladimir Ban esitles üht oma töödest, pikkides seda alustavale filmiharrastajale kasulike kommentaaride ja nõuannetega.

Žürii liige Dmitri Vorobjov märkis, et  konkursi tase on tunduvalt tõusnud, eriti märgatav on see alaliste osalejate puhul, kes on pärit nii Kohtla-Järvelt, Peterburist kui Tallinnast.

"Tulemused selgitatakse keskmise punktisumma põhjal ja teinekord olid hinded nii ligistikku, et pidime uuesti filmi juurde naasma ja arutama. Õnneks olid koos asjatundlikud inimesed ning otsust langetada polnud kuigi raske."

Kõik ei tulnud kohale

Kahjuks ei õnnestunud meil näha kõiki festivali võitjaid ja auhinnasaajaid. Näiteks moskvalannasid Aljona Belikovat ja Serafima Putijevat, kelle film "Andrei Turkini viimane töölähetus" tunnistati dokumentaalfilmi kategoorias parimaks. Lühike ja närvikõdi tekitav film räägib noormehest, kes vabastas Beslani kooli terroristidest.  Auhinnad saadetakse ka Tambovisse, Voroneži ja Peterburisse.

Sellest hoolimata oli saalis rahvarohke. Igal aastal rõõmustab festival meid uute nimedega, kelle hulgas on ka andekaid kinosõpru Ida-Virumaalt. Tänavusel "Laterna magical" debüteeris Ahtme gümnaasiumi abiturient Karina Model, kes pälvis kaks esikohta − nii reportaaži "One day in Stockholm, ferry and Michael Jackson" kui mängufilmi "Delusion" eest.

"Täielik ootamatus ja šokk," ütles neiu kommentaariks. "Reportaaži panin kokku vaid nelja tunniga, et näidata emale, kuidas pidasin oma 18. sünnipäeva Stockholmis," rääkis Karina. "Kusjuures idee sündis une ajal, ma tõusin ja monteerisin filmi kokku. Teise filmi idee on ajendatud laulust; tuli tahtmine kajastada oma mõtteid elust, mis mu meelest kõigile 18aastastele korda lähevad. Sõbrad olid nõus need teoks tegema, vaatamata sellele, et neil tuli supelda külmas meres, valada end üle punase siirupiga jne. Mul ei olnud kavas kuskil konkureerida, aga kui kuulsin "Laterna magicast", siis saatsin oma tööd, lootmata nii kõrget tunnustust saada."

Karina ütleb, et tema harrastus sai alguse sellest, et ta tahtis endale head fotoaparaati, millega saaks ka videoid salvestada. Selleks läks ta kaks aastat tagasi koguni tööle ning teenis ise raha.

"Nüüd on see mul olemas, kuid ma ei mõtle sel alal karjääri teha, ehk oligi mul selline mõte, kuid vanemad ei toeta seda, nii et tõenäoliselt valin teise elukutse," avameelitseb neiu. "Aga kui miski peaks äkki teisiti minema, siis tean, millega tegelema hakata: filmikunst on asi, mis mulle ja − nagu selgus − teistelegi väga meeldib."

Animatsioon on üks keerulisemaid filmižanre, kuna multifilmide tegemine nõuab pikka ettevalmistust ja tehnilist tööd. Seitsmendal festivalil leidis taas äramärkimist stuudio Meksvideo Tallinnast − mullune grand prix' omanik, 17aastane Dmitri Domoskanov esitles oma uut tööd "Surnud kohta puudutada".

Grand prix sõitis Peterburisse 

Peaauhinna pälvis dokumentaalfilm "Memuaarid", mille autor Sergei Šutõi elab Venemaa põhjapealinnas, on korduvalt kinohuvilisi oma loominguga rõõmustanud ja auhindu võitnud.

"Memuaarid" valmis viie aasta vältel − kogu selle aja jälgis Sergei inimesi eri elusituatsioonides ning monteeris kokku liigutava filmi. "Tõsine, aus ja korralik töö," kõlas Vladimir Bani hinnang Sergei tööle.