Aedniku aasta algas veebruaris

Tomatitaimed enam pikalt potis olla ei kannata, lähipäevil tuleb need kasvuhoonesse istutada. Foto: Peeter Lilleväli

Juba veebruaris tomatiseemned potti pistnud Valentina Vetik tassib nüüd taimekaste toa ja kasvuhoone vahet ning peab plaani paraja kasvuni jõudnud istikud nädalalõpul päriselt maha istutada.

"Siin nad mul on," teeb Valentina ühe kasvumaja ukse lahti ja laseb seal päikesesoojust nautivatele taimehakatistele pisut jahedamat õueõhku ligi.

Tomatitaimi on tegelikult küll patt hakatisteks nimetada − mõnel juba õienupudki küljes.

"Need tuleks päriselt maha istutada, aga öödeks lubab ikka veel külmakraade... Mul on siin küll väike ahi ka, saab kütta, kui väga vaja peaks olema. Väiksema külma vastu aitab katteloorist. Eks vist ikka nädalalõpus peab nad ära istutama."

Paarkümmend kasvuhoones olevat tomatitaime, mida Valentina igal õhtul tuppa ja hommikul välja tagasi tassib, pole kaugeltki kõik − päikesepoolse toa aknalaudadel on neid veel kolm korda nii palju.

Lisaks kurgid, mis lausa nelja päevaga nina mullast välja pistsid, kabatšokid, paprika ja natuke suvelilli.

Kasvuhoones oma nipid

"Siia kasvuhoonesse panen tomatid, tagumisse ühele poole tomatid ja kurgid ja sinna väiksesse paprika," näitab Valentina.

Kasvumajad on tal juba sügisel ette valmistatud. Kui saak koristatud, ostab Valentina turult väävlitablette, paneb need hästi vaikse ilmaga kasvumajas põlema ja uksed tihedalt kinni. Väävlisuits tapab kõikvõimalikud kahjurid. Seejärel tuleb muld sõnnikut lisades läbi kaevata ja jätta kevadet ootama.

Tomati istutusauku läheb lisaks veel peotäis sõnnikut, kurkide jaoks kaevab Valentina aga vao ja paneb selle põhja sõnnikust sõelutud õlgi: "Sõnnikut ei tohi, siis võivad juured mädanema minna, aga õled annavad juurtele õhku ja pikkamisi kõdunedes sooja ka. Õlgede asemel võib ka sügisel kogutud puulehti panna, aga mitte viljapuude omi, nendega võivad igasugused kahjurid kaasa tulla."

Saagiootus tõotab põnevust

Tomatiseemned pani Valentina pottidesse juba veebruaris. "Toad on meil jahedapoolsed, taimed kasvavad natuke aeglasemalt," põhjendab ta.

Mulla ostab ta nii kurgi- kui tomatitaimedele eraldi, ikka sellise, mis just neile mõeldud.

Nädala kuni kümne päeva pärast on taimekestel kaks pärislehte ja aeg pikeerimiseks küps. Veel nädal edasi ja peale kastmise tuleb hakata ka väetama.

Nii seemneid maha pannes kui pikeerides ja muid taimedega toimetamisi tehes jälgib Valentina täpselt külvikalendrit. "Seemned panen viljapäeval, aga pikeerida tuleb juurepäeval − siis kasvavad juured tugevamaks," on aastatepikkune kogemus kinnitanud.

Seemned, muide, võtab ta sügisel oma tomatitelt ise. Juba palju aastaid. Tänu sellele kasvab tal tõeliselt apelsinikarva apelsinitomat, millele praegusel ajal poodides müüdavatest samanimelistest seemnetest sirguvad ligilähedalegi ei saa.

Vahel Valentina katsetab ka, näiteks võttis seemet poest ostetud kirsstomatitelt. Taimed tulid ilusti üles, saagi kohta saabub selgus suvel.

Mõnikord, kui Bakkeri kataloogis − Valentina on tõeline Bakkeri fänn − midagi põnevat silma jääb, tellib ta sealt lisaks. Sel aastal näiteks lihatomati "Supersteak", mis peaks kasvatama 400grammiseid vilju.

"Paprika seemned mul tänavu ei idanenud, mitte ükski! Ostsin siis Maximast paprika, Iisraeli oma, võtsin sellest seemned − need tulid kõik üles!" tõotab ka tänavune paprikasaagi ootus põnevust.

Püsikutega vähem mässamist

"Lilled mulle meeldivad, aga nüüd on siin enamasti mitmeaastased lilled, üheaastasi on vähe jäänud," ütleb Valentina, et kõigega mässamiseks ei jätku enam jõudu ega tervist.

Turult ta taimi ei osta, ütleb, et siis ei saa kunagi kindel olla, mida sulle tegelikult müüakse.  "Tiina (Valentina naabermajas elav tütar − toim.) ostis eelmisel aastal sealt kolme sorti tomatitaimi, tegelikult olid kõik ühesugused ja üldse mitte sellised, nagu müüja rääkis."

Püsililledest on suur osa Bakkerist tellitud, mõni alles sel kevadel ja esialgu potti pistetuna õigele kasvukohale istutamise ootel. Näiteks punaste õitega kuslapuu ning veripunane bantumõõk, mille õitseaega lubatakse septembrist novembrini.

Praegu pakuvad aias silmailu esimesed kirgaskollased nartsissid ning helesinised ja lillad hüatsindid. Varajastel liiliatel on õiepungad pakatamas ja hilisemad pressivad end juba mullast välja.

Vihma oleks vaja!