Narva karjäärist sai mängufilmi võtteplats
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Eks ma nüüd edaspidi vaata, kas võtan veel statisti osa vastu või jään ootama tõsisemat pakkumist," muheleb Narva karjääris mäetööde tehnoloogina töötav Andre Lüüde, kellest sai Sulev Keeduse uues mängufilmis kaevur ning võtteplatsiks oli... Narva karjäär!
Lüüde, kes aitas Keedusel sobivat võtteplatsi juba talvel otsida, sattus filmivõtetele siiski mitte oma töökoha kaudu, vaid kui meeskoori Kaevur laulja.
Laulmisega pole Keeduse mängufilmil "Mehetapja. Süütu. Vari" siiski mingit pistmist. Lihtsalt Kaevuri mehed on varemgi filmivõtetel kaasa löönud ning pakkumine massistseenides osaleda tehti neile ka sel korral.
Kaevandusest sisse, karjäärist välja
Mida tegid filmikaevurid Narva karjääris? Kaevurite tööpaigaks on teatavasti kaevandus, mitte karjäär.
"Olukord oligi minule alguses küllaltki absurdne," muigab Lüüde, rääkides võtetele eelnenud ajast, kui alles sobivat kohta otsiti. "Et jutt käib kaevandusest, aga meil on hoopis pealmaakaevandus − karjäär. Kokkuvõttes sai nii tehtud, et maa-alused kaadrid võeti üles Kohtla kaevanduspargis-muuseumis − sealt hakkavad mehed riburadapidi maa alt välja tulema, aga maa peale jõutakse otsapidi Narva karjääris."
Seega − filmikaevurid tegid Narva karjääris näo, et tulevad kaevanduskäigust välja! Kuigi tegelikkuses tuldi hoopis karjääri vee kõrvaldamise eesmärgil rajatud käigust, mis võtete tarvis avati ning pärast uuesti suleti.
Kuid ega vaataja kinosaalis seda tea ega peagi teadma − kust need filmikaevurid tegelikult sisse läksid ja kust välja tulid.
Aku- või karbiidilamp?
Ida-Virumaa on võttepaigaks novellitriloogia keskmisele osale − "Süütu". Tegevus toimub 1949. aasta kevadel. Peategelaseks on Ingerimaalt Eestisse küüditatud noor Elina, kes edasiküüditamise hirmus registreerib eestlase Heinoga fiktiivse abielu. Noored hakkavad elama Heino onu korteri verandal, kummalgi eraldi nurk ja magamisase.
"Heino on kaevur," selgitab filmi produtsent Kaie-Ene Rääk, miks võttemeeskonnal Ida-Virumaale asja oli.
Filmikaevurid riietati vatijopedesse ning muuseum varustas nad akulampidega. "Ega see vist eriti ajastutruu pole," kahtleb Lüüde, kas aastal 1947 ikka olid kaevuritel akulambid või kõndisid nad nagu päkapikud, karbiidilambid näpu otsas.
Grimm tehti meestele korralik, kuigi maa-alused võtted toimusid nii pimedas, et Lüüde ei usu, et see vaev seda väärt oli. "Isegi olemasolev valgustus oli filmimise ajaks kinni kaetud, kuid vaatamata sellele nähti grimmiga vaeva ning piserdati meid veega ja riided määriti põlevkiviporiga kokku."
Soliidsed mehed
Peaosatäitjad on selles filmis noored − nii Elinat mängiv Rea Lest kui Heino osatäitja Risto Vaidla alles õpivad lavakunstikoolis. Heino onu rollis tunneb vaataja ära Ain Lutsepa.
Lutsepale polnud see esimene kord maa all ära käia, ka mitte esimene kord karjääri näha, kuid Narva karjääris polnud ta varem käinud. "Kuna tegemist on suletud territooriumiga, poleks ma sinna muidu kunagi sattunud," tõdes ta. "Väga huvitav oli karjääri sellisel kujul näha."
Filmivõtted karjääris toimusid pühapäeval, mil suurtel kalluritel oli puhkepäev, kuid sammuvad ekskavaatorid olid töös nagu ikka. "Soliidsed mehed, kes nende peal töötavad," sõnas Lutsepp austusega. "Niisama udud seal tööd teha ei saa. See on kõva töö, mis seal tehakse − ekskavaatorid on 24 tundi rakkes."
Kui Lutsepp uudistas tavapäratut võttepaika, siis Lüüde uudistas võttemeeskonda, puutudes filmitegemisega kokku esimest korda.
"Ma ei kujutanud ette, et ka tänapäeval on võtteplatsil igasuguseid asjapulki nii palju − tubli 40 inimest," vahendas ta. "Ja et duublite vahel lüüakse endiselt puust raamiga plaksu − nagu Chaplini ajal!"
Täna seatakse kaamerad üles Kohtla-Järve basseinis. Võttepäevad Ida-Virumaal lõpetatakse 4. mail.